Haanja kõrgustik: erinevus redaktsioonide vahel

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/haanja_k%C3%B5rgustik1 info kopeeritud
P (r2.7.2+) (Robot: lisatud uk:Хаанья)
(http://entsyklopeedia.ee/artikkel/haanja_k%C3%B5rgustik1 info kopeeritud)
[[Pilt:Haanja Upland.jpg|pisi|Vaade Haanja kõrgustikule Suure Munamäe vaatetornist.]]
'''Haanja kõrgustik''', onpinnamoe suurvorm ja [[maastikurajoon]] [[Kagu-Eesti]]s, Eesti kõrgeim ala; 816 km2. Idas ulatub kõrgustik Venemaale, lõunas Lätisse, kus jätkub Alūksne kõrgustikuna. Piirneb läänes, loodes ja põhjas Võru-Hargla nõoga ning kirdes Irboska lavamaaga.
 
Valdavad on moreenkattega mõhnastikud (üle kolmandiku alast), kõrgustiku servaaladel on lainjaid orgudega liigestatud moreenitasandikke ning sandureid ja jääpaisjärveliivikuid. Haanja kõrgustiku kuhjas mandriliustik Ülem-Devoni liiva- ja lubjakivist koosnevale kuni 160 m kõrgusele aluspõhjakõrgendikule Kvaternaari jäätumiste kestel. Eristatakse kuni 5 erivanust moreeni, nende vahel on liustiku sulamisveesetteid. Pinnakatte paksus küünib 180 m-ni. Suhteliselt suure kõrguse tõttu on sademeid Haanja kõrgustikul Eesti keskmisest rohkem, lumikate on paksem ja püsib kauem ning sulailmu esineb vähem. Kõrgendike erinevail nõlvul ja nõgudes on suured mikroklimaatilised erinevused. Künkliku pinnamoe ja sellest johtuva maakasutuse eripära tõttu on maastik vaheldusrikas. Aluspõhi paljandub Haanja kõrgustiku äärealadel jõeorgudes (Rõuges, Sännas Pärlijõel, Vastseliinas Piusa ürgorus). Loodejalamil on põhjavesi surveline (Kubijal purskub umbes 3 m kõrgusele). Orgudes (Rõuges, Loosil) leidub allikalubjalasundeid. Radiaalselt laskuvad jõeorud (Rõuges, Kütiorus Iskna, Piusa) ning Vana-Saaluse–Vastseliina ja Misso nõgu eraldavad üksteisest Kasaritsa, Haanja–Ruusmäe, Hinsa ja Meremäe–Luhamaa küngastikku. Kõrgeim on üle 240 m küündiv Haanja–Ruusmäe piirkond (umbes 180 km2), kus on valdavad suured, 25–60 m kõrgused künkad ja vaarad, mille nõlvu liigestavad jäärakud ning lagesid kühmud ja lohud. Baltimaade kõrgeim koht on Suur Munamägi (317 m, suhteline kõrgus 62 m), mille tipus asub 29,1 m kõrgune vaatetorn. Sellest loodes paiknev Vällamägi (304 m) on Eesti suhteliselt kõrgeim (88 m) looduslik pinnavorm. Kõrgendike vahel asuvad tuhanded väikesed soised nõod ja lohud, mis hoiavad vett kinni, seetõttu on piirkonna jõed veevaesed. Paljud väikesed sood on tekkinud järvede kinnikasvamisel.
 
Praegu on Haanja kõrgustikul ligi 170 järve. Maalilised on Kavadi, Vaskna ja Kurgjärv ning 7 järvest koosnev Rõuge järvestik. Kõrgustiku keskosas asub liivase põhjaga Vana-Saaluse–Vastseliina nõgu, lõunanõlval metsane Misso nõgu. Suuremal osal Haanja kõrgustikust on valdavad pruunid näivleetunud mullad. Leetunud ja leedemuldi on kõrgustiku lõuna-, madalsoomuldi äärmises kaguosas. Haanja kõrgustiku alast hõlmab mets umbes 60% ja põllumaa 36%. Moreense pinnakatte tõttu on valdav tootlik salu- ja laanemets, liivikutel ning kirdenõlva mõhnastikel kasvab ka palu-, nõmme- ja sürjametsa. Kaitsealuseid alasid on 9 (kokku 205,7 km2), suurim neist Haanja looduspark. Asustus on hõre ja hajutatud.
 
==Välislingid==
Anonüümne kasutaja