Paramagnetism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
N6elklapp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
N6elklapp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
75. rida:
===Minimaalsete interaktsioonidega süsteemid===
 
Lühima definitsiooni kohaselt on tegu paardumata spinnidega süsteemiga, milles spinnid omavahel ei interakteeru. Kitsaimas lähenduses on ainuke paramagnet üheaatomilise [[vesinik]]u gaas madalal rõhul, igal aatomil on ainult üks paardumata ja mitteinterakteeruv elektron. Seda võiks ka öelda [[liitium]]i gaasi molekulide kohta, kuid liitiumi aatomil on lisaks 2 paardunud elektroni, millest üks põhjustab vastasmärgilist dimagnetilist mõju. Seega on liitium rangelt võttes segasüsteem, kuigi dimagnetiline komponent on väga nõrk ning jäetakse tihti arvestamatta. Raskemate elementide korral muutub dimagnetilise komponendi mõju määravamaks ja näiteks metallilise [[kuld|kulla]] korral domineeribki dimagnetiline komponent. Tegelikult ei kutsuta vesiniku aatomit peaaegu mitte kunagi paramagnetiks, sest selle üheaatomiline gaas on stabiilne ainult ekstreemselt kõrgel temperatuuril. Tavatingmustes H aatomid moodustavad H<sub>2</sub> molekuli, spinnid paarduvad ning magnetmoment kaob. Seetõttu on vesinik dimagnetiline ning samuti on seda ka enamus teisi elemente. Kuigi enamus aatomite ja ioonide [[elektronkonfiguratsioon]]is on paardumata spinnid, ei ole õige kutsuda neid paramagnetiteks, sest [[standardtemperatuur]] karastab aatomid. Karastav mõjuPaardumistendents on nõrgim f-elektronidele, sest f-orbitaalid (eriti 4f) on radiaalselt koondatud ja kõrvalaatomite orbitaalidega kattumine on väike. Tänu sellele on täielikult täitumatta 4f-orbitaalidega [[lantanoid]]id paramagnetilised.<ref>J. Jensen and A. R. MacKintosh, {{Cite web|url=http://www2.nbi.ku.dk/page40667.htm|title=Rare Earth Magnetism|accessdate=2009-07-12}}, (Clarendon Press, Oxford: 1991).</ref>
 
===Interaktsioonidega süsteemid===