Ajakirja esiknumbri saatesõnas ütleb esimene peatoimetaja [[Rein Veidemann]]: "Meie ajakiri alustab ilmumist Tuglase 100. sünniaastal. Meie tulek leiab aset ajal, mil kogu Nõukogudemaa on alustanud aastatuhande vahetuseni ulatuvate sihtide püüdlemist tõsisemalt kui kunagi varem. Meie tee algab partei XXVII kongressi aastal, kongressi, mille pöördelisuse tunnistajaks äsja olime, mille pöördelisust tunnistavad meie sõbrad ja mille pöördelisust on sunnitud tunnistama ka meie oponendid. Me alustame ülemaailmsel rahuaastal. "Vikerkaare" esimene number jõuab lugejani päevil, mil sotsialistlikku Eestit saab nelikümmend kuus aastat. Kõik see ajakirja ilmumistausta juurde kuuluv lisab meie etteastele erilisust."<ref>Rein Veidemann. "Saateks." Vikerkaar 1986, nr. 1, lk. 2.</ref>
[[Märt Väljataga]]: “Vikerkaar polnud otse perestroika saadus, sest selle loomisplaane peeti juba siis, kui perestroikast polnud veel hõngugi.” Rein Veidemann on öelnud: “Vikerkaare ja tema venekeelse sõsara Raduga – taga oli NLKP Keskkomitee otsus asutada «internatsionaalset kasvatust» silmas pidades kõigis toonastes liiduvabariikides niisugune kakskeelne noorte väljaanne. Aga kui asi 1985. aasta lõpus tegelikuks muutus, oli 1982 Brežneviga alanud nõukogude parteijuhtide «surmaseriaal» lõpu korral ja Gorbatšov lootusetuks muutuvat süsteemi päästma määratud.” – Vikerkaare sünnile andis “erilise hoo see, et sündmus sattus perestroika ja üldise ühiskondlik-vaimse vabanemise ja pulbitsemise aegadesse.” <ref>[Ajakiri Vikerkaar saab 20-aastasekshttp://www.pressimuuseum.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=92&Itemid=60&lang=et]</ref> [[Marek Tamm]]: “Nagu olen hiljem kuulnud, tegutses Vikerkaare toimetus üksaegu kui [[Rahvarinne|Rahvarinde]] staap.”<ref>[http://www.pressimuuseum.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=92&Itemid=60&lang=et Ajakiri Vikerkaar saab 20-aastaseks]</ref>
[[Märt Väljataga]] sõnul muutus ajakirja ilme kiiresti. "Perestroika-aegse publitsistika tähendust on paar aastakümmet hiljem juba raskevõitu adekvaatselt mõista. – Vikerkaares vaeti enam-vähem ühel ajal [[komsomol]]i tulevikuväljavaateid ja [[Vabadussõda|Vabadussõja]] õppetunde." Veel 1988. aasta 3. detsembri [[Pravda]]s kirjutas [[Eesti Kommunist]]i peatoimetaja [[Lembit Annus]], et ajakirjad [[Looming (ajakiri)|Looming]] ja Vikerkaar viljelevad nõukogudevastast bakhanaali.<ref>[[Mati Graf]]. "Kalevipoja tagasitulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini." Tallinn, Argo 2008, lk. 377.</ref>. Aga juba 15. juunil 1989 vabanes Vikerkaar [[Glavlit]]i [[tsensuur]]i alt.<ref>Kaljo-Olev Veskimägi. "Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed." Tallinn 1996, lk. 297 </ref>. Uutmisprobleemid vahetusid kiiresti kultuuriteemade vastu. "1990ndate keskpaigast hakkas Vikerkaar süstemaatiliselt avaldama teemanumbreid ning ilmumistsükliks kujunes neli üksik- ja neli topeltnumbrit aastas."<ref>Märt Väljataga. "Tõe ja kujutluse päevik."''Vikerkaar 20. Valik esseesid 1986-2005.'' Koostaja [[Märt Väljataga]]. Tallinn, 2006, lk. 514–515.</ref>
