Redaktsioon: 11. jaanuar 2013, kell 16:18 redigeeri 82.131.12.69 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. jaanuar 2013, kell 16:18 redigeeri eemalda Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust P Tühistati kasutaja 82.131.12.69 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Pietade. Uuem muudatus →
1. rida: '''Vikerkaar''' on [[1986]]. aastast ilmuv eesti kultuuriajakiri, mis avaldab eesti [[ilukirjandus]]t, ja [[essee]]sid, ~~ja arvustusi~~tõlkekirjandust ning käsitleb ~~ajaloo-,~~humanitaaria ~~ühiskonna-~~teemasid. jaAjakirja ~~filosoofiateemasid.~~asutas ~~Ajakiri~~[[EKP ~~alustas~~Keskkomitee]] ~~ilmumist~~kultuuriajakirjanduse ~~koos~~moderniseerimiseks ~~venekeelse~~seoses ~~rööpväljandega~~[[perestroika]]ga kahe rööpväljaandena, millest teine oli venekeelne [[Raduga]],. ~~mille~~Raduga viimane number ilmus 2006. ~~aastal~~aasta mais.<ref>Märt Väljataga. "Tõe ja kujutluse päevik."''Vikerkaar 20. Valik esseesid 1986-2005.'' Koostaja [[Märt Väljataga]]. Tallinn, 2006, lk.514. </ref> Ajakirja Vikerkaar esimene peatoimetaja kinnitati [[Moskva]]s [[ÜLKNÜ\|Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühing]]u Keskkomitees R. Veidemanni järgi juba 1985. aastal, seega veel enne seda, kui ajakiri tegelikult asutati.<ref>Rein Veidemann: vabaduses kaotsi läinud [http://arvamus.postimees.ee/416358/rein-veidemann-vabaduses-kaotsi-lainud] Postimees (rubriik “Arvamus”) 9. aprill 2011</ref> EKP Keskkomitee büroo määras esimese peatoimetaja kohale veebruaris 1986. Esimene number ilmus 1986. aasta juulis. "Sellele aitas kaasa mitme õnneliku asjaolu kokkusattumine. Kõigepealt muidugi aeg, mis partei XXVII kongressiga oli teinud täispöörde ja nõudis seda ka ajakirjanduselt. – Õige pea sai toimetus imeilusa "korteri" Gagarini pst. 30, uhiuue mööbli, kõik muu vajaliku tööks autorite ja käsikirjadega."<ref>Rein Veidemann. "Vikerkaares(t)." Raamatus: "Kirjanduse jaosmaa". Üheteistkümnes aastakäik. Koostanud Endel Mallene. Tallinn, Eesti Raamat 1988. Lk. 146.</ref> Esimene number ilmus 1986. aasta juulis. 15. juunil 1989 vabanes Vikerkaar [[Glavlit]]i [[tsensuur]]i alt.<ref>Kaljo-Olev Veskimägi. "Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed." Tallinn 1996, lk. 297. </ref> Uutmisprobleemid vahetusid kultuuriteemade vastu. "1990ndate keskpaigast hakkas Vikerkaar avaldama teemanumbreid ning ilmumistsükliks kujunes neli üksik- ja neli topeltnumbrit aastas."<ref>Märt Väljataga. "Tõe ja kujutluse päevik."''Vikerkaar 20. Valik esseesid 1986-2005.'' Koostaja [[Märt Väljataga]]. Tallinn, 2006, lk. 514–515.</ref> Ajakirja väljaandja on SA Kultuurileht. Ajakirja esiknumbri saatesõnas ütleb esimene peatoimetaja [[Rein Veidemann]]: "Meie ajakiri alustab ilmumist Tuglase 100. sünniaastal. Meie tulek leiab aset ajal, mil kogu Nõukogudemaa on alustanud aastatuhande vahetuseni ulatuvate sihtide püüdlemist tõsisemalt kui kunagi varem. Meie tee algab partei XXVII kongressi aastal, kongressi, mille pöördelisuse tunnistajaks äsja olime, mille pöördelisust tunnistavad meie sõbrad ja mille pöördelisust on sunnitud tunnistama ka meie oponendid. Me alustame ülemaailmsel rahuaastal. "Vikerkaare" esimene number jõuab lugejani päevil, mil sotsialistlikku Eestit saab nelikümmend kuus aastat. Kõik see ajakirja ilmumistausta juurde kuuluv lisab meie etteastele erilisust."<ref>Rein Veidemann. "Saateks." Vikerkaar 1986, nr. 1, lk. 2.</ref> [[Märt Väljataga]]: “Vikerkaar polnud otse perestroika saadus, sest selle loomisplaane peeti juba siis, kui perestroikast polnud veel hõngugi.” “Vikerkaare ja tema venekeelse sõsara Raduga – taga oli NLKP Keskkomitee otsus asutada «internatsionaalset kasvatust» silmas pidades kõigis toonastes liiduvabariikides niisugune kakskeelne noorte väljaanne. Aga kui asi 1985. aasta lõpus tegelikuks muutus, oli 1982 Brežneviga alanud nõukogude parteijuhtide «surmaseriaal» lõpu korral ja Gorbatšov lootusetuks muutuvat süsteemi päästma määratud.” – Vikerkaare sünnile andis “erilise hoo see, et sündmus sattus perestroika ja üldise ühiskondlik-vaimse vabanemise ja pulbitsemise aegadesse.” <ref>[Ajakiri Vikerkaar saab 20-aastasekshttp://www.pressimuuseum.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=92&Itemid=60&lang=et]</ref> [[Marek Tamm]]: “Nagu olen hiljem kuulnud, tegutses Vikerkaare toimetus üksaegu kui [[Rahvarinne\|Rahvarinde]] staap.”<ref>[http://www.pressimuuseum.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=92&Itemid=60&lang=et Ajakiri Vikerkaar saab 20-aastaseks]</ref> [[Märt Väljataga]] sõnul muutus ajakirja ilme kiiresti. "Perestroika-aegse publitsistika tähendust on paar aastakümmet hiljem juba raskevõitu adekvaatselt mõista. – Vikerkaares vaeti enam-vähem ühel ajal [[komsomol]]i tulevikuväljavaateid ja [[Vabadussõda\|Vabadussõja]] õppetunde." Veel 1988. aasta 3. detsembri [[Pravda]]s kirjutas [[Eesti Kommunist]]i peatoimetaja [[Lembit Annus]], et ajakirjad [[Looming (ajakiri)\|Looming]] ja Vikerkaar viljelevad nõukogudevastast bakhanaali.<ref>[[Mati Graf]]. "Kalevipoja tagasitulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini." Tallinn, Argo 2008, lk. 377.</ref>. Aga juba 15. juunil 1989 vabanes Vikerkaar [[Glavlit]]i [[tsensuur]]i alt.<ref>Kaljo-Olev Veskimägi. "Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed." Tallinn 1996, lk. 297. Märt Väljataga väidab, et tsensuurist vabaneti "1989. aasta augustiks." Märt Väljataga. "Tõe ja kujutluse päevik."''Vikerkaar 20. Valik esseesid 1986-2005.'' Koostaja [[Märt Väljataga]]. Tallinn, 2006, lk. 516.</ref> Uutmisprobleemid vahetusid küllalt kiiresti kultuuriteemade vastu. "1990ndate keskpaigast hakkas Vikerkaar süstemaatiliselt avaldama teemanumbreid ning ilmumistsükliks kujunes neli üksik- ja neli topeltnumbrit aastas."<ref>Märt Väljataga. "Tõe ja kujutluse päevik."''Vikerkaar 20. Valik esseesid 1986-2005.'' Koostaja [[Märt Väljataga]]. Tallinn, 2006, lk. 514–515.</ref> == Peatoimetajad ==

Vikerkaar (ajakiri): erinevus redaktsioonide vahel