Pärnu Postimees: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
7. rida:
Jannsen andis Perno Postimeest välja [[Pärnu]]s, ent [[1863]] [[Tartu]]sse kolides alustas ta uue lehe – [[Eesti Postimees|Eesti Postimehe]] väljaandmist. Perno Postimees jäi küll teiste toimetajate käe all edasi ilmuma, kuid kaotas juhtiva rahvusliku lehe positsiooni.
 
1940. aastal hakkas ajaleht ilmuma nime all "Pärnu Rahva Hääl", siis nime all "Töörahva Hääl", 1952. aastal pandi sellele nimeks "Pärnu Kommunist" ning see ilmus mõne aja tollase oblastite moodustamise kampaania ajal loodud [[Pärnumaa oblast]]i lehena. [[Taasiseseisvumine|Taasiseseisvumise]] järel sai leht tagasi oma algse nime, mis tänapäevases keeles on Pärnu Postimees.
Pärnu Postimehes on aegade jooksul töötanud või on selle lehega lähedalt seotud olnud tuntud kultuuritegelasi, nende seas kirjanikud [[Aristarch Sinkel]], [[Väino Ilus]], [[Ilmi Kolla]], [[Rudolf Aller]], [[Kalle Kurg]], literaat [[Matti Vaga]] jt.<ref>[http://vana.www.parnupostimees.ee/index.html?op=lugu&rubriik=52&id=1792&number=47 "Ajalehega läbi aegade: Kihutamine lõppes sundsuplusega."] Pärnu Postimees, 11. juuni 2001</ref>