Sirvikalender: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
link |
||
7. rida:
Eestis kasutusel olnud ruunikalendrid võib jagada kahte rühma. Esimesse kuuluvad päevakriipsudega-, teise kalendriruunidega kalendrid.
Kõik Eestis säilinud ruunikalendrid on igavesed, s. o. neid võib kasutada igal aastal. Kõik nad vastavad juuliuse kalendrile, ehkki neid ei ole raske kohandada gregooriuse kalendriga. Peaaegu ühelgi kalendril ei esine jaotust kuudeks, nende aluseks on nädal. Ruunikalendrite abil on kerge arvestada nädalapäevi, kuid väga ebamugav on määrata kuupäevi ja kuid. Võib arvata, et ruunikalendrite tekkimise perioodil kuupäevi ja kuid ei fikseeritud ning päevi loendati nädalate järgi ühest tähtpäevast teiseni. (L. Maistrov.
Sirvikalendris vastab igale päevale kahe horisontaalse joone vahel olev vertikaalne kriips, kalendri- või ruunimärk. Skandinaavias tähistab tihtipeale iga nädalapäeva üks ruunitähestiku seitsmest esimesest märgist, mis kalendris on tavapärases, F-ist algavas järjestuses.
| |||