Idand: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
algust toim
PResümee puudub
26. rida:
 
Vastavalt säilituskoe olemasolule ja päritolule võime eristada järgmisi tähtsamaid seemnete ehituse tüüpe:
*perispermist moodustub toitevaru, endosperm kulub ära idu moodustumisel (nt [[harilik nelgipuu|nelgi]] ja peedi[[punapeet|punapeedi]] seeme);
*suurem osa seemnest täitub endospermiga, väiksem osa hõlmab idu, perisperm puudub (idu on seejuures ümbritsetud toitekoest või paikneb selle kõrval);
*idulehed suurenevad, täites peaaegu kogu seemne sisemuse; neisse kogunevad varuained endo- ja perispermist, mis kaovad või säilivad ainult mõne rakulise kihina seemnekesta all;
80. rida:
Kuna idandid on nii rikkad bioloogiliselt aktiivsete toimeainete poolest, ei ole soovituslik süüa neid teatud haiguste, näiteks vähi korral. Ettevaatlikud peavad olema ka reumaatikud ja neerupuudulikkusega inimesed.<ref name="Naur"/>
 
Idandamiseks sobivat seemet pakuvad rikkalikus valikus aiaärid, öko- ja tervisepoed. Idandatavad seemned: [[harilik lutsern]], [[rukola]], [[spargelkapsas]] ehk [[brokoli]], [[sojauba]], [[punane peakapsas]], [[lina]], [[lambalääts]], [[redis]], [[sinep]], [[päevalill]], [[salatkress]], [[punane ristik]], [[munguba|mungoad]], [[kikerhernes|kikerherned]], pruunid-punased-kollased-rohelised [[lääts (kaunvili)|läätsed]].
 
Idandada võib peaaegu kõike, mis köögiviljaaias kasvab, välja arvatud [[tomat]], mille idandid on mürgised. [[Petersell]]i ja [[tillaedtill]]i puhul ei tasu see aga ära, sest need idanevad väga aeglaselt.
 
Suurim kogus väärtuslikke aineid idandeis on 72 tunnise idandamise järel, pärastpoole hakkab taim neid ise oma kasvuks tarvitama.<ref name="aialeht"/>