Redaktsioon: 29. november 2012, kell 17:47 redigeeri ZéroBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 39 403 muudatust P r2.7.1) (Robot: lisatud zh:诺夫哥罗德共和国 ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. jaanuar 2013, kell 13:01 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
16. rida: [[Pilt:Rus-1389.png\|300px\|thumb\|Novgorodimaa, 1389]] '''Novgorodi vabariik''' oli ajavahemikul [[1136]]–[[1478]] tänapäeva Loode-[[Venemaa]]l eksisteerinud [[riik]]. [[File:Piatiny.jpg\|pisi\|Novgorodi vabariigi koosseisu kuulunud maa-alad [[16. sajand]]il, [[Vadja viiendik\|Vadja]], [[Šeloni viiendik\|Šeloni]], [[Bežetski viiendik\|Bežetski]], [[Derevski viiendik\|Derevski]] ja [[Oboneži viiendik]] piiridega]] Novgorodi vabariik oli piiratud demokraatliku riigikorraldusega riik, mille kõrgeim võim oli rahvakogunemine [[veetše]]. Läänest piirnes vabariik [[Rootsi]], [[Liivi ordu]] ja [[Pihkva vürstiriik\|Pihkva vürstiriigiga]], lõunast [[Polotski vürstiriik\|Polotski]], [[Smolenski vürstiriik\|Smolenski]] ja [[Tveri vürstiriik\|Tveri vürstiriigi]], hiljem ka [[Moskva Suurvürstiriik\|Moskva Suurvürstiriigiga]], idast [[Rostovi-Suzdali vürstiriik\|Rostovi-Suzdali vürstiriigi]] ja [[soome-ugri]] hõimude maa-aladega. Riigi territooriumiks oli tänapäeva [[Novgorodi oblast]], [[Leningradi oblast]], [[Arhangelski oblast]], [[Tveri oblast]]i põhjaosa, [[Komi]]maa ja [[Karjala]] maa-alad. 25. rida: ==Riik ja riigivalitsemine== [[9. sajand]]il kuulusid Novgorodi valdustesse: [[Ržev]]i, [[Bežetsk]]i, [[Vadja]], [[Obonež]]i, [[Luga]], [[Lop]]i, [[Volhov]]i ja [[Jaželbitsk]]i kihelkonnad. Rževi kihelkond piirnes edelasuunal [[Ilmeni järv]]ega, läänesuunal [[Pihkva vabariik\|Pihkva vabariigiga]], lõunasuunal [[Polotski vürstiriik\|Polotski]] ja [[Smolenski vürstiriik\|Smolenski vürstiriigiga]]. 15-[[18. sajand]]il koosnesid Novgorodi valdused [[viiendik]]udest: [[Vadja viiendik]]. , Vadja viiendikku kuulusid Novgorodi kihelkond; [[Koporje]] kihelkond ([[Djatlino]] (soome ''Paastonkylä''), [[Grigorjevski]] (soome ''Iljussa''), [[Grjazno]] (soome ''Possata''), Jastrebino, Kargali, [[Kipen]] (''Kuippina''), [[Orina]] (''Orinansavotta''), Osertsa, [[Ratsina]], [[Suuri-Ruuta\|Ruuta]], Saamosti, [[Suuri-Saaritsa\|Saaritsa]], Saaritsan kants, [[Suija]], [[Tillitsa]], [[Tääkeli]] vallad); [[Kingissepp\|Jaama]] kihelkond ([[Opolje vald\|Opolje]] ”Tšuudissa”, [[Kattila (Jaaman piiri)\|Toldoga]] ”Tšuudissa”, osa Ratsinan valda); [[Laatokankaupunki]] kihelkond (osa [[Markkova\|Lopen]] vald); [[Pähkinälinna]] ([[Ingeri]], [[Järvisaari]], Kaupungi ehk Spasski vald, [[Keltto]], [[Korpiselkä (Inkeri)\|Korpiselkä]], [[Kuivaisi]], [[Markkova\|Loppi]], [[Tuutari]] vallad); Karjala ehk [[Käkisalmi]] kihelkond ([[Ilomantsi]], Kaupungin vald ehk [[Räisälä]], [[Kurkijoki]], [[Rautu]], [[Sakkola]], [[Salmi (kunta)\|Salmi]], [[Sortavala]] vallad); [[Bežetski viiendik]] *[[Derevski viiendik]] 64. rida ⟶ 62. rida: Veebruaris [[1456]] sõlmiti [[Jaželbitsõ leping]], millega kogu Novgorodi [[välispoliitika]] allutati Moskvale ja [[Moskva suurvürst]] sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti Leedust kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. [[14. juuli]]l [[1471]] toimunud [[Šeloni lahing]]us purustas Moskva suurvürsti [[Ivan III]] 5 tuhande meheline sõjavägi Novgorodi umbes 30 tuhande mehelise sõjaväe. Ehkki lahing toimus kõigest 30 km kaugusel [[Ilmen]]ist, mille kaldal Novgorod asub, pöördus Ivan pärast võitu tagasi. [[1478]] vallutas Ivan lõpuks Novgorodi ja Novgorodimaa sai osaks Venemaa suurvürstiriigist. [[1485]] liidendas Moskva ka Tveri, Pihkva püsis iseseisvana [[1510]]. aastani. ~~== Viited ==~~ ~~{{viited}}~~ ==Kirjandus==

Novgorodi vabariik: erinevus redaktsioonide vahel