Absolutism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
67. rida:
Suverääni võim lepinguga loodud ühiskonnas ehk riigis tagatakse sellega, et tema ei sõlmi inimestega lepingut, vaid võtab neilt antud võimu lihtsalt vastu, seega ei ole ta neile andnud mingeid siduvaid kohustusi. Valitsejal on sisuliselt täielik vabadus oma võimu teostada täpselt sellisel teel nagu ta parimaks peab. Oma võimu suverään jagada ei tohiks, sest see viiks rivaalitseva võimukeskuse tekkeni ja kodusõjani (nagu oli tema ajal Inglismaal ka läinud). See seisukoht kehtib ka religioosse võimu osas: riigis saab olla kas [[teokraatia|teokraatlik]] või poliitiline suverään. Hobbes eelistab viimast, sest selle võim on ratsionaalsem ja seetõttu tõhusam. Nõnda peaks kirik olema riigile allutatud. Parim lahendus oleks see, kui monarh oleks ise kirikupea, nagu see Inglismaal Hobbesi ajal oli ja praegugi on. Samas ei võta absoluutne suverään inimestelt ära kõiki nende õigusi, sest Hobbes leiab, et indiviidid ei saagi kõiki oma õigusi loovutada, sest nad ootavad loovutamise eest alati mingit kasu. Nõnda ei saa inimene anda kunagi ära oma õigust enesekaitsele, sest Hobbes peab inimelu suurimaks väärtuseks, mille säilitamiseks on riik üldse loodudki. Seega õigustab Hobbes vastuhakku suveräänile, kui mängus on inimese enda elu, kuid vastustab tugevalt kodusõja algatamist alamate poolt. Riik pole tema jaoks seega väärtus omaette, nagu arvasid Vana-Rooma vabariiklased ja on arvanud ka teised [[patriotism|patrioodid]], vaid ratsionaalne vahend negatiivsete inimtungide allasurumiseks.
 
Oma mõtisklustes riigikordade üle jõudis Hobbes lõpuks järeldusele, et parim lahendus on absoluutne monarhia, kuna ainuvalitseja suudab kõige paremini inimeste egoistlikke tunge alla suruda ja ühiskonda ühendada, sest suveräänses kogus võivad tekkida tugevad erahuvid, mis riigi hävingusse tõukaksid. Alamate ja valitsejate üksmeel on aga riigi püsimise puhul peamine, seetõttu peab ka suverään seda alati taotlema, rahval tuleb talle aga samal põhjusel alati alluda. Hobbesi absolutismiteooria ei rõhu seega riigivalitsemise osas otseselt ainuvalitseja (absoluutse monarhi) isikule, vaid hoopis inimeste põhimõttelisele võrdsusele ja nende tungide ohjeldamise vajadusele. Seetõttu sattus ta traditsiooniliste monarhistide tugeva kriitika alla, eriti seetõttu, et tema teooriast võis välja lugeda ka seda, et kuna [[Oliver Cromwell]] oli võimu Inglismaal juba enda kätte haaranud, siis võis teda pidada uueks suverääniks ja rahva allumiskohustus pidanuks kehtima temagi suhtes. Hiljem suutis Hobbes ka kuningaga ära leppida ja [[Inglise Restauratsioon|restauratsioon]]iaegsel Inglismaal olid ta ideed isegi au ees, kuid reaalselt ei rakendatud tema põhimõtteid riigivalitsemises kunagi.
 
=== Robert Filmeri jumaliku põhjendusega absolutismiteooria ===