Liha: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.3) (Robot: lisatud vep:Liha
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Beinscheibe.jpg|pisi|]]
'''Liha''' on loomade [[Lihaskude|lihas]]-, [[rasvkude|rasv]]- ja [[sidekude]], mida tarvitatakse toiduks. Samuti arvatakse sageli liha hulka mitmesugused [[subprodukt]]id: [[keel]], [[maks]], [[neerud]], [[aju]], [[süda]], [[diafragma]], [[kopsud]], [[luuüdi]], [[nahk]] jne. Eri kultuurid määratlevad liha erinevalt. Mõnes kultuuris ei hõlma liha mõiste näiteks [[kala (toit)|kala]]liha.
 
11. rida ⟶ 12. rida:
 
==Kultuur ja religioon==
[[Pilt:HK Sheung Wan Market 羊肉 Lamb meat with Head May-2012.JPG|pisi|Kits Hiina lihaturul]]
[[Pilt:Tsukiji.CuttingFrozenTuna.jpg|pisi|Külmutatud tuunikala lõikamine]]
Leidub loomi, keda mõnes kultuuris on kasvatatud söögiks, ent kelle söömist võidakse teistes kultuurides pidada tabuks või ebaloomulikuks. Nii on [[hobune|hobuseid]] söödud nii [[Saksamaa]]l kui ka [[Mongoolia]]s, samas suhtutakse nende söömisse Eestis võõristusega. [[Koer]]ad ja [[kass]]id on kuulunud traditsiooniliste lihaloomade hulka mitmel pool Ida-Aasias (nt [[Korea]]s ja [[Hiina]]s), kuid mitte Euroopas. Teisalt süüakse Euroopas ohtralt sealiha, mis on tabu [[islam]]is ja [[judaism]]is, ning veiseliha, mis on keelatud [[hinduism]]is.
 
16. rida ⟶ 19. rida:
 
Mageveeloomadest on Eesti toidulaual lisaks kaladele tavapärane ka [[vähk]]. Mageveeimetajatest on uuemal ajal söödud [[kobras]]t, [[nutria]]t ja [[ondatra]]t, kuid [[nutriakasvatus]]e nõukogudeaegsele propageerimisele vaatamata ei ole need muutunud eestlaste toidusedelis tavapäraseks.
[[Pilt:French meat 0002.JPG|pisi|left|Täidetud lind]]
 
Metslindudest ei ole Eestis tavaks süüa suuri linde nagu [[luiged]], [[kured]] ja [[kotkad]], ega väikesi [[laululinnud|laululinde]]. Tavalised jahilinnud on [[hani|metshaned]] ja -[[part|pardid]]. Küll on laululindude püüdmine toiduks traditsiooniline Lõuna-Euroopas, näiteks [[Prantsusmaa]]l ja [[Itaalia]]s. Mujal on tuntud jahilindude seas ka näiteks [[faasan]]id.
 
28. rida ⟶ 31. rida:
 
==Ajalugu==
[[Pilt:Mutton and camel meat in large cauldrons 18943u original.jpg|pisi|Lamba- ja kaameliliha keetmine suurtes kateldes 1894]]
[[Pilt:Minke-whale-meat.jpg|pisi|left|Vaalaliha]]
Pikka aega oli lihasöömine inimeste jaoks üsna juhuslik, sõltudes aastaajast ning [[jaht|jahi]]õnnest. Eelajaloolistest jahiloomadest on tänapäeva kultuuris enim tuntud [[mammut]], kelle väljasuremise peamiseks või üheks põhiliseks põhjuseks peetakse sageli küttimist. Mammutijaht oli ürginimestele suur ja raske ettevõtmine, milleks pidi organiseeruma terve hõim, see nõudis koostööd, oskust ja õnne.
 
37. rida ⟶ 42. rida:
 
==Toitumine==
 
Kuna [[inimene]] kui liik on [[kõigesööja]], on liha loomulik osa inimeste toidusedelist ja nende organism on sellega harjunud. Liha sisaldab aminohappeid, mida inimesel pole võimalik omandada taimedest.
 
59. rida ⟶ 65. rida:
 
==Anatoomia==
[[Pilt:Schwein-Ganz.png |pisi|Sea rümba tükeldamise skeem]]
Liha ehk [[lihaskond]] moodustab loomakerest 35-65%. [[Lihaskude|Lihaskoe]] moodustavad pikad õrnad [[lihaskiud]], mille fikseerivad tugevamad [[sidekude|sidekoe]] kiud. Liha pehmus sõltub sidekoe kogusest, kuna see sisaldab kaht kuumusele erinevalt reageerivat ainet: valge [[kollageen]] muutub niiskes kuumas keskkonnas [[želatiin]]iks, kollane [[elastiin]] on aga kõva ja jääb terveks.
 
64. rida ⟶ 71. rida:
 
==Gastronoomia==
[[Pilt:French meat 0006.JPG|pisi|]]
Eristatakse punast liha (lamba-, [[tall]]e-, hobuse-, veise-, vasika- ja sealiha), valget liha (linnu- ja [[küülik]]uliha) ning tumedat liha (ulukiliha). Teine võimalik eristus on linnu-, uluki- ja tapaliha (veise, vasika-, lamba-, talle-, hobuse- ja sealiha).