Telekommunikatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Vaata ka: vastav mõistete art |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Telekommunikatsioon''' (nimetatud ka: ''elektrooniline side'', ''kaugandmeside'', ''kaugside'') tähendab informatsiooni edastamist ja sidepidamist pikemate vahemaade taha. Varasematel aegadel on olnud telekommunikatsiooni vahenditeks visuaalsed signaalid. Nendeks on olnud majakate valgus, suitsusignaal, [[semafortelegraaf]], signaalilipud ja optilised [[halogramm|halogrammid]], samuti audiosõnumite kaudu kodeeritud trummiheli, sarveheli ja vali vilistamine. Tänapäeval kasutab telekommunikatsioon elektrilisi seadmeid: [[telegraaf|telegraafe]], [[telefon|telefone]], [[teleprinter|teleprintereid]], [[raadioside|raadiosidet]], [[fiiberoptika|fiiberoptikat]], [[orbitaalsatelliit]]e ja [[Internet]]ti.
58. rida ⟶ 56. rida:
===Televisioon===
Televisiooni puhul edastavad [[raadiolaine]]d nii pilti kui ka heli.
120. rida ⟶ 106. rida:
*võimaldada edastada mitut signaali üheaegselt.
Modulatsioon raadio- ja sidetehnikas on [[impulsijada]] või kõrgsagedusliku elektrivõnkumise mingi parameetri muutmine, mida muudetakse tunduvalt madalama sagedusega moduleeriva signaali rütmis. Saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on [[kandev laine]]. Teda on vaja selleks, et muutused kanda üle vastuvõtjani. Vastuvõtjas taastatakse kasutatud signaalide algkujud muudetud signaalidest. Tavaliselt on raadiosaatjast moduleeriva signaali algkujuks helisageduslikud võnkumised. Need muudetakse mikrofoniga amplituudilt ja sageduselt vastavaks [[vahelduvvool]]u võimsuseks. Mikrofoni väljundvõimsus on väga väike. Seetõttu võimendatakse seda enne moduleerimist. Selle protsessiga rakendatakse signaali võimsust kas kandevlaine [[sagedus]]e, [[amplituud]]i või [[faas]]i muutmiseks.<ref> {{netiviide |
==Ühiskond ja telekommunikatsioon==
Telekommunikatsioonil on tänapäeva ühiskonnas oluline sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik mõju. 2008. aastal ennustati telekommunikatsioonitööstuse tuludeks $3,85 triljonit, napilt alla 3 protsendi maailma [[sisemajanduse kogutoodang]]ust ([[SKT]]).<ref> {{netiviide |
===Majanduslik mõju===
====Mikroökonoomika====
Mikromajanduse tasandil on ettevõtted kasutanud telekommunikatsiooni globaalse äri loomiseks. Isegi jaemüügiga tegelev [[Wal-Mart]] on saanud kasu telekommunikatsiooni infrastruktuurist võrreldes oma konkurentidega.<ref> {{netiviide | URL =http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1460-2466.1998.tb02767.x/abstract | Pealkiri =A communication theory perspective on telecommunications policy | Autor = | Väljaanne =http://onlinelibrary.wiley.com | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =23.12.2011 | Keel =inglise }}</ref> Kodu omanikud linnades üle kogu maailma kasutavad telefone, et organiseerida koduteenuseid alates pitsa tellimisest kuni elektrikute väljakutsumiseni. Isegi suhteliselt vaesed kogukonnad on pööranud telekommunikatsiooni arengu enda kasuks. Bangladeshis Narshingdi piirkonnas kasutavad isoleeritud külaelanikud mobiiltelefoni hulgimüüjatega rääkimiseks, et saada parem hinnapakkumine. [[Elevandiluurannik|Elevandiluuranniku]] kohvikasvatajad kasutavad mobiiltelefone selleks, et järgida igas tunnis kohvihindade muutust. Nii saavad nad toodangut müüa parima hinnaga.
====Makroökonoomika====
2003. aasta [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit|Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu]] ([[ITU]]) uuringus selgus, et ühes kolmandikus riikides on vähem kui üks mobiilside ja telefoniliin iga 20 inimese kohta. Internetiühenduse koha pealt on umbes pooltel riikidel 20 inimese seast vaid ühel internet. Selle teabe põhjal suutis ITU koostada indeksi, mis mõõdab üldist kodanike informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogiate juurdepääsu ja kasutust
===Teised mõjud===
136. rida ⟶ 122. rida:
Telekommunikatsioon on muutnud ka uudiste edastamise viisi. Mittetulundusühing [[Pew Internet]] ja [[American Life Project]] viisid läbi uuringu, kus küsisid üle 3000 USAs elava inimese käest, millisest allikast nad eile uudiseid said. Suurem osa inimestest vastas, et televiisorist või raadiost, mitte ajalehtedest. Tulemused on toodud järgnevas tabelis (kokku on rohkem kui 100% , sest mõned inimesed valisid rohkem kui ühe allika).
! Kohalik TV
! Riiklik TV
144. rida ⟶ 128. rida:
! Internet
! Riiklik leht
| 59%
| 47%
151. rida ⟶ 134. rida:
| 23%
| 12%
|
Telekommunikatsioonil on suur mõju reklaamile. 2007. aastal teatas [[TNS Media Intelligence]], et reklaami kulud Ameerika Ühendriikides kulutati meediumitele, mis sõltusid telekommunikatsioonist. Tulemused on toodud järgnevas tabelis.
! Internet
! Raadio
192. rida ⟶ 171. rida:
| $4,02 miljardit
| $149 miljardit
| |||