Lõigustumine: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(Unicodifying using AWB)
PResümee puudub
===== Radiaalne lõigustumine =====
 
Radiaalne lõigustumine on iseloomulik [[okasnahksed|okasnahksetele]]. Lõigustumise tulemusena tekib [[tsöloblastula]]. Esimesed kaks lõigustumist toimuvad vertikaaltelje suunas ning kolmas lõigustumine toimub horisontaaltasapinnas. Lõigustumistasapinnad on üksteise suhtes risti. Kahe esimese lõigustumise tulemusena on tekkinud neli ühesuurust blastomeeri. Kolmanda lõigustumise tulemusena tekib kaheksa enam-vähem ühesugust blastomeeri. [[kahepaikne| Kahepaiksete]] radiaalne lõigustumine sarnaneb okasnahksete lõigustumisega, kuid kuna kahepaiksete munarakk on reburohke, siis jääb vegetatiivse pooluse lõigustumine ajaliselt maha animaalse pooluse lõigustumisest. Selle tulemusena moodustuvad animaalsele poolusele [[mikromeerid]] ja vegetatiivsele poolusele [[makromeerid]].
 
===== Spiraalne lõigustumine =====
===== Rotatsiooniline lõigustumine =====
 
Rotatsioonilise lõigustumise tüüp on iseloomulik [[imetajad|imetajatele]]. Rotatsiooniline lõigustumine tähendab seda, et esimesed kaks blastomeeri, mis lõigustumise käigus tekivad, moodustavad edasises lõigustumises lõigustumistasapinnad erinevates suundades. Ühel blastomeeril on vertikaalsuunaline lõigustumine ja teisel horisontaalne.
Kuni 8-raku staadiumini on lõigustumise käigus tekkinud blastomeerid teineteisega nõrgalt seotud, peale seda toimub [[kompakteerumine]] ehk tihendamine, mille käigus blastomeerid kleepuvad teineteisega tihedalt kokku, moodustades kompaktse struktuuri.
 
Kompakteerumine on protsess, mille käigus blastomeerid peale 8-rakulist staadiumit liibuvad tugevasti üksteise vastu. Selles staadiumis olevat [[embrüosügoot|sügooti]]t nimetatakse moorulaks. [[Moorula]] – kobarloode, millele on iseloomulik õõnsuse puudumine. Moorula staadiumile järgneb blastotsüsti staadium, mille lõpuks on välja arenenud põisloote ehk [[blastotsüst|blastotsüsti]] sisemine õõnsus ehk [[blastotsööl]]. Kuni moorula staadiumini on kõik rakud [[totipotentsus|totipotentsed]]. Kompakteerumise järgselt tekib kaks erinevat rakkude populatsiooni – [[trofoblast]] ehk [[trofoektodermtrofektoderm]] ja [[embrüoblast]] ehk sisemine rakkude mass (ICM). Sisemine rakkude mass areneb edasi embrüoks. Trofoblasti rakud sekreteerivad vedelikku, mistõttumis tekibpõhjustab embrüo sisse siseõõs ([[blastotsüstblastotsööl| blastotsööli]]) teket. TrofoblastistLisaks sellele on trofoblast oluline embrüo implantatsiooniks emakasse ning sellest arenevad lootevälised [[organ]]id ja [[kude|koed]].
LõigustumiseKogu lõigustumise protsess leiab aset munajuhas ning lõigustumise ajal liigub [[embrüosügoot]] munajuhas olevate [[munajuharipsrakk|ripsrakkude]]s kuniripsmete jõuabvõnkelise [[emakas]]seliikumise mõjul emakavalendiku poole, kus toimub [[implantatsioon]]. Enne implanteerumist toimub embrüoblastotsüsti vabanemine rebukestast.[[glükoproteiin|glükoproteiinidest]] Implantatsioonkoosnevast ''zona embrüopellucida''’st kinnitumineehk rebukestast. Kinnitumist emaka [[emakasendomeetrium|emakaendomeetriumisse]] limaskestanimetatakse sisse.implantatsiooniks Sellening protsessiseda toimumiseksvõimaldavad sekreteerivadtrofektodermi trofoblastipoolt rakudtoodetud proteaase[[proteaas|proteaasid]].<ref name="Jüri Kärner" />
 
== Meroblastiline munarakkude lõigustumine ==
17

muudatust