Saksa ordu kõrgmeister: erinevus redaktsioonide vahel

Kõrgmeister on ordu juht, kelle valib generaalkapiitelgeneraal[[kapiitel]]. Teistes vaimulikes rüütliordudes nimetatakse sellist ametnikku [[suurmeister|suurmeistriks]] (''magister generalis''). Saksa ordu puhul on ladinakeelne nimetus sama, kuid teistes keeltes onkasutatakse juurdunudenamasti saksakeelse ''Hochmeister''i tõlgetõlget.

Esimest Saksa ordu meistrit on nimetatud [[1199]]. aastal, enne seda olid ametis hospidalivennaskonna ülemad. Nimetus kõrgmeister juurdus eelkõige [[Hermann von Salza]] pikal ametiajal ([[1209]]–[[1239]]). [[1525]]. aasta järel, kui kõrgmeister [[Albrecht von Hohenzollern]] ordu peamised valdused [[Preisimaa]]l sekulariseeris, võttis [[Saksa meister]] [[Walter von Cronberg]] enda nimetuseks 'kõrgmeistrikoha administraator', mistõttu aastatel [[1530]]–[[1929]] nimetati ordujuhte kõrg- ja Saksa meistriteks (''Hoch- und Deutschmeister'', nimetus muutus ametlikuks [[1598]]. aastal<ref>Die Territorien des Reichs im Zeitalter der Reformation und Konfessionalisierung : Land und Konfession 1500-1650. 6, Nachträge. Münster: Aschendorff, 1996. Lk 230.</ref>).

[[1929]]. aastal muutus Saksa ordu sõjalisest rüütliordust puhtalt vaimulikuks. Alates sellest ajast on kõrgmeistri ametnikoht olnud eelkõige kõrgvaimuliku oma, lisaks orduvendadele on ta ka Saksa ordu nunnade kõrgeimaks ülemaks. Kõrgmeistril on abtipühitsus, aga ta omab ka piiskopisaua ja mitrat ning õigust piiskoplikku riietust kanda, ta allub otse [[paavst]]ile. Alates [[2010]]. aastast on Saksa ordu kõrgmeistril ka [[kindralabt]]i tiitel.