Libahunt: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 157 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
P (r2.7.3) (Robot: lisatud mk:Врколак)
Resümee puudub
Libahundi (ka kodu[[hunt]], inimese[[hunt]], soend) kujutelm on tuntud ka [[eesti rahvausund]]is; võimalik, et laenuna [[Germaanlased|germaani]] ja [[Slaavlased|slaavi]] rahvastelt. Eestlaste uskumuste järgi võis libahundiks saada [[nõid|nõia]] loitsimise (needmise) läbi või ise teatud maagilisi toiminguid sooritades (hundinaha selga tõmbamine, kolm korda ümber nõiutud kivi käimine, enda erilise nõiutud võidega määrimine, nõiasõnade lugemine).
 
Usuti, et libahundid murravad koduloomi, harvem ka inimesi. Tänapäeval on usutud, et on palju libahunte kuskil inimtühjades kohtades. Mõned kujutavad libahunte nagu hunte või mõned, et need on u 180 cm pikk.(C.)
 
Esines uskumus, et libahunte eristab tavalistest huntidest valge märk kaelal – jälg kaelas kantud [[sõlg|sõlest]], [[prees]]ist vms ehteasjast.
Anonüümne kasutaja