Anija mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
1840. aastal panditi mõis Konstantin peter von Ungern-Sternbergile, kes selle kolme aasta pärast 1843 ka endale päriseks ostis.
1858. aastal olid mõisas talurahvarahutused, mis on saanud tuntuks Eduard Vilde romaani "Kui Anija mehed
Aasta peale 1905. aasta revolutsiooni müüsid von Ungern-Sternbergid mõisa von Wahlidele. Mõisa viimane maareformieelne omanik oli Marie (Mary) von Wahl (sünd. von Lieven). Von Wahlide omandusajal suurendati mõisa parki muide 2-3 korda ja istutati sinna mitmeid võõrpuuliike, mis on mõisapargu uhkuseks tänini.
Võõrandamise järel kolis 1924. aastal peahoonesse kool, mis tegutses seal kuni 1975. aastani. Nõukogude perioodil kasutas osasid ruume ka kolhoosikontor ning (alates 1975. aastast) sovhoosi osakonnakontor. Kool tegutses taasavatuna lisaks veel aastail 1990-2002. Praegu asuvad mõisa hoones kohalik rahvamaja ja raamatukogu, hoone kuuluv Anija vallale (koos aida, teenijatemaja ja pargiga).
-- Välislink --
| |||