MuinasajaloostRosma pärinebajalugu Rosmaulatub linnamägitagasi muinasaega. Esimesed viited Ahja jõkke suubuva Orajõe kõrgel läänekaldal, mispõhja-lõuna suunalise rajatineemiku arvatavaltpõhjapoolsel Inõlval aastatuhande(15-20 teisellaia poolel.neemiku Sealtipus), asunudvana puitlinnusPõlva-Võru pärinebmaantee idaküljel asuva Rosma linnamäe (''Liinamägi'') kohta leiab I aastatuhande teisest poolest. Arvatavalt 11-12 saandist.sajandil Tegemistrajatud puitlinnuse ebakorrapäraselt ovaalse õue läbimõõt põhja-lõuna sihis on neemiklinnusegau 125 m, laius 65-70 m. LinnuseõuLinnuseõue pindala hõlmab umbes 4000 ruutmeetrit.Ümberja koguon linnuseala300 asubmeetri ulatuses ümbritsetud 1-2 meetrinem kõrguse liivast ringvalliga. Vallis on kaks suuremat väravakohta: mäe põhja- ja kaguosas. Kagupoolse väravakoha lõunaküljel on valliots märksa massiivsem ja kõrgem kui sama väravakoha põhjaküljel, millest võib järeldada, et siin on asununud väravat kaitsev tornitaoline liivavallrajatis. Linnuseõu on looduslikult kumer, tasandamata, laskub äärte poole. Valli sisejalamil on jälgitav nõgus vöönd. Linnuseõue loodeosas paikneb u 12 m läbimõõduga ja 1,5-2m sügav lohk, mida pärimus peab kaevukohaks. Linnuses teostatud proovikaevamistel avastati, et linnuse vall on kuhjatud ühes järgus, sellel olnud puitehitiste põlenud jäänused olid langenud õuel asuvasse kraavi, moodustades seal selge põlenguviiru. Mäeplatoo servalt avastati 2-3 cm paksune käsitsi- ja tekstiilkeraamikaga kultuurikiht koos nõgise, kivideta koldelohuga. Täitepinnase alt, algse loodusliku liivakivi pealt leiti kerge piirdeaia jäänused: kõrvuti maasse löödud 10cm läbimõõduga söestunud postijäänuste vahel oli 7-8 cm horisontaalne, piki mäeserva kulgev tukk, mis viitab vanemast rauaajast (1-5. saj.) pärit servapiirdele. Valli kuhjamise aeg ei ole teada kuid mullatööde maht viitab nooremale rauaajale (8-11.saj). Arvatavasti on linnuse ehitaminelõplik väljaehitamine jäänud pooleli või on linnus maha jäetud maha II aastatuhande alguses. Rosma oli tolle aja kohta üks suuremaid ja tugevamalt kindlustatuid linnuseid Lõuna-Eestis ning(Ugandis), Võhandu ja Ahja jõgikonnas olevaning piirkonna tolleaegne administratiivpoliitiline keskus ja kauplemiskoht.
Linnamäe lähedal, põhjaväravani viiva tee ääres, ca 200 m kaugel on kaks kääbast I aastatuhande teisest poolest. ▼
Rosma linnamäge võidud vanarahva jutu järgi veega ära lõigata. Ora jõel olnud Plaki pere juures pais. Linnamägi on 106 m pikk ja 77 m lai. Loodeotsas on madalas lohus kaevukoht, mis olnud hästi sügav. Kaev aeti täis, et õnnetusi ära hoida. Tasandamata jäänud õu ja kultuurkihi puudumine annavad tunnistust, et rajatist ei kasutatud pikka aega.
Linnamäel on suuremaid arheoloogilisi kaevamisi teostatud kahel korral : 1951 (H.Moora) ja 2007 (H.Valk).
Esimesed teated Rosma küla kohta onpäinevad aastast 1638 (Rozma Kywi).▼
▲Linnamäe lähedal on kaks kääbast I aastatuhande teisest poolest.
▲Esimesed teated Rosma kohta on aastast 1638 (Rozma Kywi).
Muinsuskaitseseaduse alusel on tunnistatud arhitektuurimälestiseks Rosma külas järgmised ehitised:
