Volmari ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
69. rida:
1608 aasta teisel poolel tulevad rootslased uuesti Mansfeldi juhatusel luhtunud Tartu piiramiskatselt Volmari alla. Ei suuda aga linnust vallutada, kuna Ruhja ja Tarvastu staarost Wolmar Fahrensbach (1586 - 1633) seal end oma meestega visalt kaitseb. Rootslased suunduvad edasi Kirumpää peale.<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 321</ref>
[[File:Volmari ordulinnus 18.JPG|thumb|Ümber - või juurdeehitus I eeslinnuse lõunapoolse edelatiiva õuepoolsel küljel. Sellest ettepoole jääb ka I eeslinnuse kaev.]]
1613 asutas poolakate poolt Volmari kirikusse ametissepandud katoliku preester Welkenhof linnusesse kirikumõisa, mida hakati kutsuma ''Wolmarshof''iks.
1622, 4. jaanuaril vallutavad rootslased Volmari lõplikult poolakate käest.<ref>http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q=Kirchspiel%20Wolmar&f=false, lk. 120</ref> Rootsi kuningas Gustav II Adolf annetas linnuselääni riigikantsler Axel Oxienstiernale. Hiljem langes valdus reduktsiooniga jälle riigile tagasi. Volmari linnuselääni kuulusid algselt ''Kaugershof''i, ''Zempen''i ja ''Muremoise'' mõisad ja ''Kokenhof''i ja ''Palmhof''i vakused.<ref>http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q=Kirchspiel%20Wolmar&f=false, lk. 121</ref>
[[File:Volmari ordulinnus 21.JPG|thumb|Mõisaaegne abihoone ja mantelmüüri lõik jäävad juba pealinnuse alale. Vanas restaureeritud hoones on kena kohvik.]]
1634 aastast pärineval ja Stokholmi Sõjaarhiivis asuval linnuse ja linna plaanil veel väljaehitatud bastionaalsüsteemi märgata pole, on ainult paar väikest muldkindlustust Riia ja Tartu värava juures. Edaspidi koostati linnuse plaane veel 1649, 1669, 1673, 1680 ja 1688 aastal. Kuna viimasel, Eberhard Tolcki poolt koostatud plaanil<ref>Karl von Löwis of Menari poolt tehtud koopia 1909 aastast</ref> on juba märgitud 2 bastionit linnuse ja 4 bastionit linna ümber, siis võib öelda, et XVII sajandi II poolel kindlustati linnust, kuhjati muldvallid ja ehitati bastionid.
| |||