Volmari ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
69. rida:
Linnus asus Raatesi oja ja Koiva jõe sügavate orgude vahele moodustunud kõrgel ja kitsal mäeneemikul, mis lääne - edela poole sujuvalt laieneb ja moodustab edasi linna territooriumi ning koosnes mantelringmüüriga ümbritsetud pea - ja I eeslinnusest. Linnusekindlustuste hulka loeti ka linnuse ja linna vahele jäänud müüride ja kahe ümara nurgatorniga ümbritsetud ning ülekäigusillaga varustatud vallikraav, mis moodustas II eeslinnuse. Sealjuures planeeriti juba varakult linnuse ette linnaasustust, mis oleks olnud linnusele otsekui "kaitsekilbiks" ja moodustanud III eeslinnuse.<ref>Johansen, Hanse 32 – 33</ref> Raatesi oja suudeme juurde oli rajatud vesiveski, mille poolt ülespaisutatud tiik kaitses veel omakorda linnust ida - ja põhjaküljest.<ref>1634 aasta Volmari plaan Stokholmi Sõjaarhiivis</ref>
Esimene suurem ehitusperiood langeb XIII sajandi viimasesse veerandisse, kui Volmarisse kirik püstitati ja loss ning linn saadi ühendada ühise kaitsesüsteemiga. Kindluse välismüürid järgisid vana linnuse loodusega seotud kuju. Pealinnuse kiilukujuliselt ahenevas idapoolses otsas asusid pearuumid, kus kõige muu hulgas on XVII sajandil mainitud üht suurt saali, mille võlvid toetusid keskpiilaritele.<ref>1688 aasta 13 augusti inventariseerimine</ref> Selline ruumikujundus oli eriti populaarne XIV sajandil ordu ehitusstiilis. Pea - ja I eeslinnus kokku moodustasid põhiplaanilt ebaregulaarse ristküliku pikkusega u. 100 m, laiusega 30 - 50 m ja müüripaksusega 2,25 m.<ref>http://www.travelzone.lv/latvija/pils/valmiera/index.php</ref>
Pealinnusest müüridega eraldatuna asus läänes eeslinnus, või nagu nimetavad selles mitte veel eriti kompetentsed protokollijad XVII sajandist, „der Rehmter“.<ref>Ebendort 218</ref> Eeslinnus oli linnast eraldatud kindlustatud müürilõikudega, millede siseküljed olid varustatud rea hoonetega, milledel olid alumised korrused palklagedega kaitstud, ülemised korrused olid aga varustatud tellisvõlvidega.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 80.</ref> 1634 aasta plaanil on I eeslinnuses näidatud poolringis 9 võlvitud ruumi. Kolmekordne väravasüsteem sidus lossi linnaga. Linnapoolse ümartornidevahelise müüri ja I eeslinnuse mantelringmüüri vahel oli 30 m laiune ja 6 m sügavune vallikraav, millest üle viis väravaid ühendav ülestõstetava osaga sild.<ref>http://www.travelzone.lv/latvija/pils/valmiera/index.php</ref>
| |||