Karjalased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.3) (Robot: lisatud vep:Karjalaižed |
Resümee puudub |
||
48. rida:
[[1897. aasta Venemaa rahvaloendus]]e tulemused näitavad, et karjalaste üldarv on 1835. aastaga võrreldes kasvanud, seda eeskätt Tveri karjalaste arvel: Venemaal elas karjalasi 208 101, neist [[Tveri kubermang]]us 117 679, [[Novgorodi kubermang]]us 9 980, [[Aunuse kubermang]]us 59 414, [[Põhja-Karjala]]s (ehk [[Viena Karjala]]s ehk [[Valgemere Karjala]]s) 19 522. Karjalaste arv kasvas 20. sajandi paaril esimesel aastakümnelgi, saavutades Nõukogude Liidus [[1926]]. aasta rahvaloendusel peaaegu kahe ja poole tuhande piiri: karjalasi loendati 1926. aastal 248 120 (Tveri ja [[Moskva oblast]]is - 140 567, [[Karjala ANSV]] 100 781, mujal 6 772)<ref>[http://www.ceeol.com/aspx/getdocument.aspx?logid=5&id=6822a044dd344c2ead533dfaa45cec19 Karjalased, karjala keel ja Karjala keeleseadus]</ref>.
[[1939]]. aastal loendati [[Venemaa]]l kokku 253 800 karjalast (neist Karjalas 108 600). [[2002]]. aastaks oli karjalasi järel 93 344. [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 60 815 karjalast.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf</ref>Karjalaste arvukuse languse peamisteks põhjusteks on venestumine ja negatiivne [[iive]].
Väga kiires tempos on kahanenud tverikarjalaste arvukus. Veel [[1989]]. aastal elas Tveri oblastis 23 169 karjalast<ref>Narodõ ''Narodõ Rossii. Entsiklopedija.'' Moskva: 1994, lk 433.</ref>, kuid [[2002]]. aastal vaid 14 633.<ref>[http://www.perepis2002.ru perepis2002.ru]</ref>
| |||