Redaktsioon: 17. august 2006, kell 21:30 redigeeri Mona (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 62 404 muudatust kat ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. august 2006, kell 23:01 redigeeri eemalda Metsavend (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 127 285 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
9. rida: Klassikaline hiina keel kasutab [[traditsiooniline hiina kiri\|traditsioonilist kirja]], mis erineb [[Hiina]] Rahvavabariigis kirjareformiga kasutusele võetud [[lihtsustatud hiina kiri\|lihtsustatud kirjast]] ([[Taiwan]]il ja [[Hongkong]]is on veel kasutusel traditsiooniline kiri). Traditsiooniline kiri on [[Qini dünastia]] aegne kantseleikiri. Vanad tekstid olid algselt kirjutatud paljudes kirjades, mille dešifrerimine on sageli vaevaline. Hiina eri riikidel oli kõnekeeles ja uushiinakeelsetes kirjutistes suured erinevused murrete ja võõrkeelte tõttu. Klassikaline hiina keel oli aga üldarusaadav mitte ainult Hiinas, vaid ka ~~Koreas~~[[Korea]]s, ~~Jaapanis~~[[Jaapan]]is ja ~~Vietnamis~~[[Vietnam]]is. Klassikaline hiina keel kasutab nii-öelda telegrsmmstiili. 19. rida: Klassikalist kirjakeelt õpitakse koolis, kuid enamasti piirdutakse lugemisoskusega. Paljud hindavad klassikalist kirjakeelt. Näiteks lisab klassikalises keeles väljendite kasutamine uushiinakeelses kirjas tõsidust. Klassikalise kirjakeele tundmine järjest väheneb ning ta pole enam üldarusaadav. Klassikalisel kirjakeelel on eri ajastutel eri vormid (arhailine, vanahiina, keskhiina, uushiina kirjakeel). Kõiki neid iseloomustab väga kompaktne kirjaviis. Tõlge uushiina kirjakeelde on mitu korda pikem. Sõnad on valdavalt ühesilbilised (ühest ~~kirjanärgist~~kirjamärgist koosnevad). Grammatika on väga keeruline ning seda pole lõpuni mõistetud. Sageli tuleb keeruliste tekstikohtade tõlgendamisel mõte ära arvata, sest grammatiline analüüs seda ei võimalda. Enamik tekste õnnestub siiski suhteliselt kindlalt tõlkida. 27. rida: Süntaks on [[SVO]]-tüüpi, kuid seda modifitseerib teema ja reema struktuur ning prosoodiast tulenev süntaktiliste elementide nihe. Klassikalise hiina kirjakeele traditsioon eksisteerib peale Hiina ka Koreas, Vietnamis ja ~~Koreas~~Jaapanis. Eri maades ~~loetakse~~on silpide hääldustraditsioon erinev. Põhjus on selles, et lähtutakse keele ülevõtmise aegsest hääldusest ning ~~kohandatakseda~~kohandatakse seda sihtkeele foneetikale ja fonoloogiale. Eriti kaootiline on olukord Jaapanis, kuhu on hiina laenud tulnud mitmel eri ajal. ==Vaata ka== 34. rida: [[Kategooria:Keeled]] [[Kategooria:Hiina]] [[de:Wenyan]]

Vanahiina kirjakeel: erinevus redaktsioonide vahel