{{See artikkel| räägib inimese veregruppidest; koera veregruppide kohta vaata artiklit [[Koera veregrupid]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2009}}
'''Veregruppide''' eristamise aluseks on veres esinevad spetsiaalsed ained – [[antigeen|antigeenid]] ja [[antikeha|antikehad]]. Veregruppide [[antigeen|antigeenid]] on [[punane verelible|punastes verelibledes]], [[antikeha|antikehad]] aga [[vereplasma|vereplasmas]]. Käesolevaks ajaks on teada rohkem kui 17 erinevat veregrupisüsteemi, mille igas süsteemis on palju erinevaid [[antigeen|antigeene]]. Veregrupp on pärilik ja elu jooksul see ei muutu. Võib julgesti väita, et ei ole maailmas kaht inimest täiesti kokkulangeva veregruppide pildiga. Seepärast peab enne iga [[vereülekanne|vereülekannet]] sooritama seroloogilised sobivusproovid [[doonor|doonori]] ja [[patsient|patsiendi]] [[veri|verega]]. Sel puhul segatakse omavahel kokku haige [[seerum]] ja [[doonor|doonori]] [[punane verelible|punased verelibled]]. Kui tekib [[punane verelible|punaste vereliblede]] kokkukleepumine, on [[doonor|doonori]] [[veri]] haigele ülekandeks sobimatu.
