Appius Claudius Caecus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P red
1. rida:
[[Pilt:Appiuscaecusstele01.jpg|pisi|Appius Claudius C. F. Caecus – "Appius Claudius Caecus, Gaiuse poeg."]]
'''Appius Claudius Caecus''' ("Pime"; umbes [[340 eKr]] – [[276 eKr]])<!-- [kla- tsä: kus] --> oli jõukast [[Claudius (Rooma patriitsisugukond)|Claudiuse]] [[patriits]]i<nowiki>suguvõsast</nowiki> pärit [[Vana-Rooma|Rooma]] poliitik. Tema isa Gaius Claudius Crassus oli [[Diktaator (Vana-Rooma)|diktaator]] [[337 eKr|337]]. aastal.
 
Appius Claudius oli [[312 eKr|312]]. aastal [[Tsensor (Vana-Rooma)|tsensor]], kuigi polnud eelnevalt olnud [[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]]<ref>[[Titus Livius|Livius]], Ab urbe condita libri, ix.29.</ref>. [[307 eKr|307.]] ja [[296 eKr|296.]] aastal oli ta konsul ning [[292 eKr|292.]] ja [[285 eKr|285.]] aasta vahel diktaator. Kuigi ta oli ise patriits, tühistas ta reformidega mõne patriitside eesõiguse ja suurendas [[plebei]]de õigusi, näiteks kandis kodanike nimekirja ja võttis [[Rooma Senat|senatisse]] vastu vabakslastud orje ja paikseid maata isikuid.
 
Tsensoriks oleku ajal laskis ta ehitada [[Rooma]] ja [[Capua]] vahelise tee<ref>Nimetatud tema nime järgi kui [[Appiuse tee]] ([[ladina keel]]es ''Via Appia'').</ref> ja Rooma esimese [[akvedukt]]i<ref>Nimetatud tema nime järgi kui ''Aqua Appia''.</ref> ning oma kirjutaja Gnaeus Flaviuse vahendusel avaldada kohtukalendri ja varem ainult preestreile privileegina teada olnud kohtumenetlusreeglid. Hiljem täiendas ta [[ladina tähestik]]ku.
 
Kaotanud nägemise (sellest hüüdnimi 'Caecus' – Pime), pidas ta [[280 eKr|280]]. aastal]] senatis kõne, milles kutsus lükkama tagasi [[Pyrrhos]]e rahuettepanekuid. Tegemist on vanima teadaoleva ladinakeelse poliitilise kõne käsikirjaga. Muu hulgas pärineb kõnest [[sentents]] "igaüks on oma õnne sepp" ([[ladina keel]]es ''quisque faber suae fortunae<ref>Ladinakeelne sõna ''fortuna'' tähendab veel saatust, õnnetust jm.</ref>'').
 
==Viited==