Devon: erinevus redaktsioonide vahel

Devoni ajastul (405-350 milj. a. tagasi) valitses Eesti aladel [[Terrigeensed setted|terrigeenne]] settimine. Nendes setetes on tähtsamateks kivististeks [[lõuatud]], rüükalad[[rüükala]]d, [[akantoodid]] ning [[vihtuimsed]] kalad või nende soomused. Leidub ka kopskalade[[kopskala]]de ja [[kiiruimsed|kiiruimsete]] kivistisi ning [[Pärnu lademestlade]]mest on leitud psilofüütide (algeliste maismaataimede) jäänuseid. Devoni ladestu kogupaksus on kuni 450 m (Kagu-Eestis). Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad [[Gauja lademelade]]me [[liiv|klaasiliiv]] (Piusa maardla), [[Burtnieki lademelade]]me raskestisulav [[savi]] (Joosu maardla), samuti varustab devoniDevoni ladestu Lõuna-Eestit [[põhjavesi|põhjaveega]], mis enamasti puhas ja surveline.