Ene Pilliroog on autojuhi tütar.<ref name="ETBL" />
Lõpetas 1966 [[Tallinna MuusikakooliMuusikakool]]i akordioni ja puhkpilliorkestri dirigeerimise erialal, 1971 TRK[[Tallinna Riiklik Konservatoorium]]i dirigeerimise ja 1973 muusikateaduse erialal. Oli 1969–78 Tallinna muusikakeskkooli ja 1993–99 G. Otsa nimnimeline. Tallinna Muusikakooli muusikaajaloo õpetaja, ühtlasi töötas 1978–97 ER[[Eesti Raadio]]-s eri ametikohtadel ja oli 1997–2003 meediakeskuse "Eesti Luterlik Tund" direktor.<ref name="ETBL" />
==Teadustöö==
Uurimisvaldkonnad: eesti muusikud, muusika ja muusikajalugu. Kirjutanud, koostkoostaja-d ja toimtoimetaja-d muusikaalaseid raamatuid (RahvusvRahvusvaheline Eduard Tubina Ühingu aastaraamat 6 (2006), Eesti orelikultuurist (toimtoimetaja ja koostkoostaja koos I. Randaluga), Tallinn, 2007 jm). Eesti muusika biograafiline leksikon. Tallinn, 1990 kaasautor, teinud kaastööd EE-kirjastusele ja TEA kirjastusele, süstematiseerinud Eesti Rahvusraamatukogus Neeme Järvi fondi. Võitnud rahvusv raadiosaadete konkursil Prix Musical de Radio Brno I koha saatega "Arbos" (1988) ja III koha saatega "Musica coeli" (1990). Avaldanud 8 monograafiat[[monograafia]]t ja u 200 art-t perioodikas (sh ajakirjades "Muusika", "Kultuur ja Elu" jt).<ref name="ETBL" />
==Viited==
30. rida:
* Eesti muusika biograafiline leksikon. A-M. Tallinn, 2008 Tallinn, 2008, 104.
