Glasnost: erinevus redaktsioonide vahel

Avalikustamine tähendas salastatuse vähendamist sovetlikus ühiskonnas ja kompartei kontrolli kärpimist ametliku ajakirjanduse üle. [[Tsensuur]] lõdvenes, kajastama hakati NSV Liidus ja(sh Balti riikdesliiduvabariikdes) juhtuvaid negatiivseid nähtusi, nagu katastroofid ja sotsiaalsed konfliktid, [[kuritegevus]]e tõeline ulatus, avaldati näotuid tõsiasju oma ajaloost, samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. MassilõitadeMassimeedia tähendus muutus, need polnud enam niivõrd propaganda-, kui teabevahendid. Vabanemine andis tunda eeskätt üleliidulises [[trükiajakirjandus]]es ja [[televisioon]]is, samal ajal viibis ajakirjanduse liberaliseerumine sovetiimpeeriumi provintsides.

Avalikustamisega kaasnes [[perestroika-poliitika]], üha vähem kasutati sovetliku ühiskonna juhtimiseks administratiivmeetodeid ja laienes demokraatia. Lõdvenes ühiskonna ja riigi suletus, laienesid kontaktid muu maailmaga, aastal 1988 lõppes [[välisringhääling]]u summutaminesegamine.

Alul ei tähendanud avalikustamine veel täielikku [[sõnavabadus]]t. Näiteks püüti maha vaikida [[Tšernobõl]]i tuumaelektrijaama IV reaktori plahvatus ja sellest tuleneva saaste ulatus. Ent järk-järgult glasnost süvenes, kuni aastal 1990 likvideeriti [[Glavlit]] (tsensuuri teostav organ N. Liidus) . Suurima mõju saavutas glasnost vahetult enne Nõukogude Liidu lagunemist. Hiljem on 'glasnost' tähenduse kaotanud, selle on asendanud universaalsem ja kõigile mõistetav sõnavabadus, mis on kaasaja maailmas enamikes riikides iseenesestmõistetav.