Lauri Luik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida:
== Poliitiline tegevus ==
Lauri Luik on [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige alates 2000. aastast. Ta oli [[Haapsalu Linnavolikogu]] liige aastatel 2002–2007,
Luik on teist perioodi Riigikogu kultuurikomisjoni liige. Tema peamisteks tegevusvaldkondadeks on hariduse ja spordivaldkonna küsimused. Ta on üks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse väljatöötajatest, samuti kõrgharidusreformi ja vajaduspõhiste õppetoetuste üks eestvedajaid. Ta on aktiivselt sõna võtnud koolireformi ja õpetajate palgatõusu teemal ning rõhutanud (kooli)spordi ja tervislike eluviiside olulisust.
Luik kõrgharidusreformist ja vajduspõhistest õppetoetustest:
"Kõrgharidusreformi kavandades oleme seadnud endile kolm peamist eesmärki: tõsta hariduse kvaliteeti, tagada parem juurdepääs kõrgharidusele ning otsesem väljund tööturule. Hiljuti vastu võetud reform tagab järgmisest aastast maksumaksja kulul kõrghariduse kõigile neile, kes ületavad vastava sisseastumislävendi ning läbivad eestikeelse õppekava täismahus. Hetke poliitilistes oludes tundub see parim võimalik lahendus. Riik katab täielikult nende õppemaksu, kes tõestavad, et suudavad ja tahavad õppida, läbides õppekava sajaprotsendiliselt. Vähemvõimekatelt võib ülikool nõuda vaid tegemata jäänud ainepunktide eest raha. Juhul kui koormus on alla 75 protsendi õppekavast, on tegu osakoormusega õppega ning üliõpilasel tuleb maksta õppemaksu, mille lae kehtestab valitsus. Tublidele õppuritele on ette nähtud arvestatav stipendium. Riigi jaoks strateegiliselt olulistel erialadel õppijatele hakatakse maksma täiendavat erialastipendiumit.
Vajaduspõhised õppetoetused on mõeldud tudengitele, kelle perekonna sissetulek jääb alla suhtelise vaesuspiiri. Kuni 24-aastane üliõpilane arvestatakse õppetoetuse jagamisel oma vanematega ühte perekonda. Toetuse suurus on jagatud astmeteks ning sõltub perekonna sissetulekust."
Koolireformist:
"Riigikogu eelmises koosseisus alustasime põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega, mille eesmärk on tagada kvaliteetsete, turvaliste ja kodulähedaste põhikoolide võrk üle Eesti ning valikaineterohket ja konkurentsivõimelist haridust pakkuvate gümnaasiumide väljakujundamine.
Koolivõrgu korrastamine ning haridusrahade senisest efektiivsem kasutamine võimaldab meil tõsta õpetajate palku juba järgmisest aastast (2013), mis on üks prioriteete. Suheldes omavalitsusjuhtidega on ilmnenud kartus, et õpetajate palgatõusuga kaasnevad kohustused langevad omavalitsuste õlule. Leian, et peame suutma tagada õpetajate palgatõusu ilma omavalitsustele täiendavat rahalist kohustust tekitamata.
Palgatõusuga seoses on ilmnenud mitmetimõistmist ning teineteisest mööda rääkimist. Olgu selguse huvides öeldud, et värskeima seisuga tõuseb õpetajate palgafond järgmise aasta algusest 11 protsenti. Käesoleva aasta 150 miljonilisele palgafondile lisandub 2013. aastast 15,7 miljonit eurot. Uuel aastal tuleb riigieelarvest 7,5 miljonit eurot lisaraha ning lisaks suunatakse õpetajate palgatõusu 4 miljonit hariduskulude reservist, 3,8 miljonit õpetajate täiendkoolituse rahast (edaspidi plaanitakse täiendkoolituskulud katta EL fondide vahenditega) ja 0,4 miljonit töötuskindlustusmakse alandamisest. Üles jääb võimalik risk, kus omavalitsused, kes siiani on saanud nt õpilaste arvu suurenedes reservist lisaraha taotleda, peavad tulevikus need kulud ise katma. Kuid sellega me veel tegeleme."
Ta annetas 2009. aasta aprillist 2010. aasta septembrini Reformierakonnale 146 300 krooni. "Minu annetused läbi kõikide aastate on olnud minu raha oma kampaaniakulude katmiseks ja erakonna toetamiseks."
2012. aastal kohtus Luik Washingtonis rahvuslikul palvushommikusöögil USA presidendi Barack Obamaga.
== Tegevus sportlasena ==
| |||