90.190.33.48
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
39. rida:
mis ma oskan enda kohta teada: ma tean, et teen väga vähe, ka viki kaudu, ning räägin ja kirjutan väga vähe ka viki kaudu, aga ma loen palju ja valimatult ...... , minu kaudu kirjutatut on suuresti vale kopeerituks hinnata ning kohutavaks märgistada, sest paraku iga pisikene sissekanne minu kaudu on läbinud tuhandeid lehekülgi uurimist, minu keha kaudu, seega lihtne maainimene Mariina
:Aruteludeks on aruteluleheküljed. Väiteid tuleb põhjendada viidetes kirjalikele allikatele. Erimeelsusi lahendatakse vajadusel hääletustega. ---"anonüümne" kasutaja.
B12-vitamiin
(Ümber suunatud leheküljelt Vitamiin B12)
See artikkel vajab toimetamist.
Palun aita artiklit toimetada.
Vitamiin B12 on üldnimetus kobalamiinide kohta, mis on vesilahustuvate antianeemiliste ühendite grupp.
Kobalamiinid sisaldavad koriintuuma ja koobaltiga seotud rühma järgi nimetatakse neid kas tsüano-, hüdroksü-, metüül-, desoksüadenosüül-, kloorkobalamiin jt.
Vereseerumis domineerib hüdroksükobalamiin (HO-B12), rakkudes metüülkobalamiin (CH3-B12) ja tsütoplasmas desoksüanedosüülkobalamiin (dA-B12).
Vitamiinpreparaadina kasutatakse tavaliselt hüdroksükobalamiini. Koensüümsed vormid on metüülkobalamiin ja desoksüadenosüülkobalamiin.
Sisukord [peida]
1 Saamine ja omandamine
2 Biofunktsioonid
3 Defitsiit
4 Manustamine ja toksilisus
5 Vaata ka
6 Välislingid
[redigeeri]Saamine ja omandamine
Inimene saab vitamiin B12 vaid loomsest toidust. Vähesel määral sünteesib seda ka soole mikrofloora, kuid selle imendumine on tühine. Loomsetes produktides on vitamiin B12 valkseotult CH3-B12, dA-B12 ja HO-B12 vormis. Maos vitamiin B12 vabaneb valgust soolhappelise hüdrolüüsi ja pepsiini koostöös. Vabanenud vitamiin B12 seostub maos valguliste sidujatega (R binders) ja liigub peensoolde. Pankrease ensüümid lõhustavad valgulised sidujad ja B12 soestub spetsiifilise glükoproteiinse faktoriga (insintric factor, IF). Seda toodavad mao parietaalrakud toidu, histamiini, gastriini jt mõjurite toimel.
Järgnevalt seostub B12-IF kaltsiumi osalusel niudesoole epiteelirakkude retseptoritega ja imendub retseptor-vahendatud endotsütoosina. Imendunud vitamiin B12 seostub globuliinse transkobalamiin II-ga (TC II), liikudes kapillaaride kaudu värativeeni. TC II on vitamiin B12 põhiline kudedesse transportija. Kudedes viiakse B12 koensüümsesse vormi (CH3-B12 ja dA-B12).
Vitamiin B12 on inimkehas varuks 1-8 mg (peamiselt maksas, aga ka luuüdis, neerudes, pankreases, südames, ajus).
Vitamiin B12 imendumine IF abil on küllastav protsess, mis tähendab et IF abil imenduv vajalik kogus on 1-3 μg vitamiini toidukorra kohta. Toitumisjärgne IF koguse taastamine vajab mitut tundi. Vitamiin B12 või IF lisamanustamine ei anna märkimisväärset imendumisefekti (oraalselt manustatud vitamiin B12 imendub mittespetsiifiliselt vaid 0,1...1%).
Vitamiin B12 imendumist häirivad liigne alkohol, kohv, suitsetamine, oraalsed kontratseptiivid, mao alahappesus, pankrease funktsioneerimishäired, autoimmuunsest häirest tingitud IF alaproduktsioon, kaltsiumi ja raua oluline puudus toidus, lahtistite kasutamine.
B12 imendumine langeb vanuritel.
Allikad: maks, liha, piimaproduktid, kala, munad, verivorst, vetikad, pärm.
[redigeeri]Biofunktsioonid
Vitamiin B12 vajab foolhappe metabolism, aminohappe metioniinii taastamine, nukleiinhapete, koliini ja müeliini süntees, pantoteenhappe ja vitamiin C funktsioneerimine, erütrotsüütide areng, naha normaalne areng.
Vitamiin B12 roll realiseerub läbi tema koensüümsete vormide. See tähendab, et verest rakku võetud hüdroksü-B12 viiakse tsütoplasmas metüül-vormi (CH3-B12) ja mitokondrites desoksüadenosüül-vormi (dA-B12).
CH3-B12 vajab RNA metüülimine, THF (tetrahüdrofolaatne koensüüm, vt ka foolhape) taastamine metüül-THF-st (seega ka nukleotiidide süntees), homotsüsteiini remetüleerimine metioniiniks (metioniini taastamine).
dA-B12 vajab metüülmalonüül-CoA muundumine suktsinüül-CoA-ks, st seda koensüümi vajavad nii hargnenud ahelaga aminohapete (Ile,Leu, Val) kui ka paaritut arvu süsiniku aatomeid sisaldavate rasvhapete katabolism.
Mõlemate koensüümide vajadused on väga olulised. Nimelt väldib metioniini taastootmine homotsüsteiinist asendamatu aminohappe metioniini akuutse defitsiidi, st metioniini kulutamisel tekkiv homotsüsteiin püütakse maksimaalselt metioniiniks tagasi konverteerida. Nii välditakse homotsüsteiini (ateroskleroosi üks riskifaktoritest) kuhjumine. Metüülmalonüül-CoA kuhjumise väljendiks on pernitsioosne aneemia.
[redigeeri]Defitsiit
Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul vitamiin B12 defitsiiti ei esine. Tema defitsiidi tekkeks kulub kaua aega, sest varud organismis on pikaajalised.
Vitamiin B12 defitsiit on enamasti tingitud malabsorbtsioonist (sh ka pankrease funktsioonihäiretest põhjustatud) ja üliharva tema puudusest toidus. Defitsiit tekib enamasti alkoholismi, peensoole eemaldamise, paelussi, täieliku gastrektoomia, mao alahappesuse, pankrease funktsioonihäirete, autoimmuunsest häirest tingitud IF alaproduktsiooni korral.
Defitsiidi esmatunnused:
neuriit
ärritatavus
mälulüngad
menstruatsioonitsükli häired
halb kehalõhn
üldine nõrkus
Sügava defitsiidi tunnused:
megaloblastaneemia
pernitsioosne aneemia
valulised ja pragunenud huuled
kuiv keel
neuropaatia
skisofreeniale sarnased tunnused
subakuutne seljaaju kombineeritud degeneratsioon
Megaloblastaneemia ehk tuumamoodustumise häiretest tingitud aneemia tuleneb sellest, et vitamiin B12 ja foolhapet on samaaegselt vaja erütrotsüütide arenguks. Nende samaaegne defitsiit tingib megaloblastide rohkuse luuüdis ning maakrofaagide ja erütrotsüütide noorvormide esinemise veres.
Pernitsioosne aneemia ehk pahaloomuline kehvveresus on tingitud peamiselt IF puudusest ja talle on iseloomulik maolimaskesta rakkude või IF vastased antikehad, keele- ja maolimaskesta kärbumine ja närvisüsteemi häired.
Närvikahjustused tulenevad suures osas sellest, et vitamiin B12 koos foolhappega on vajalik müeliini sünteesiks. Seega viib vitamiin B12 defitsiit progresseeruvale demüeliniseerumisele, millega kaasub tihti paralüüs.
Vitamiin B12 defitsiidi tõttu kuhjub organismis metüülmalonüül-CoA, mis, olles malonüül-CoA konkurentne inhibiitor, surub alla rasvhapete sünteesi (rasvhapete ja seega ka vajalike lipiidide sünteesi pärssumisega häirubki müeliini süntees). Lisaks põhjustab selle defitsiit lipiidide liigset akumulatsiooni biomembraanidesse.
[redigeeri]Manustamine ja toksilisus
RDA (ehk vitamiin B12 soovitatav ööpäevane kogus):
meestel 0,003...0,004 mg
naistel 0,003...0,004 mg
lastel 0,002...0,003 mg
rasedatel ja imetavatel naistel 0,004...0,005 mg
Vitamiin B12 manustamine on hädavajalik defitsiidi tõttu ilmnevate sümptomite korral. Tema vajadus on pisut kõrgenenud raseduse ja laktatsiooni ajal. Et B12 varud on organismis pikaajalised, pole mingit vajadust teda niisama lihtsalt profülaktika mõttes manustada.
Vitamiin B12 oskuslik/adekvaatne manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, peptilise haavandi, pellagra, gastriidi, psoriaasi, ateroskleroosi, polüskleroosi, aneemiate, osteoporoosi, diabeedi, lihaste düstroofiliste muutuste jt haiguste korral.
Vitamiin B12 peaks kasutama koos foolhappe, püridoksiini, vitamiin C, inositooli, koliini, kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumiga. Selline komplekt tagab metaboolsete protsesside süsteemse biokeemilise mõjutamise. Eriti oluline on vitamiin B12 ja foolhappe kooskasutamise vajadus megaloblastaneemia korral. Vitamiin B12, foolhappe ja vitamiin B6 kooskasutamine on tihti vajalik homotsüsteinuuria ravis.
Toksilisust normaalsel tarbimisel ei esine. Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on korduval manustamisel 0,010 mg, ühekordse ohutu totaalkoguse ülepiiri pole täpselt määratletud. Nimetatud kogust ei maksa ületada. Kestva liigse manustamise kõrvalnähtudeks on allergilised reaktsioonid (nõgeslööve jt).
[redigeeri]Vaata ka
B1-vitamiin (tiamiin)
B2-vitamiin (riboflaviin)
B3-vitamiin (PP-vitamiin, nikotiinhape, niatsiin)
B5-vitamiin (pantoteenhape)
B6-vitamiin (püridoksiin)
B7-vitamiin (biotiin)
B9-vitamiin (foolhape)
B12-vitamiin (kobalamiinid)
B15-vitamiin (pangaamhape)
biotiin (H-vitamiin)
[redigeeri]Välislingid
Liber Herbarum II: Vitamiin B12- sisaldavate taimede loend
Vitamiin B12 analüüs
Kategooria: Vitamiinid
Ma saan aru, et nii käib viki PÕHI- teaduslik põhjendus koos viitamisega ehk Teie kaudu viitamine allikatele???????? või hoopis nii nagu püüan teha mina kaltsiferoolide kaudu:
http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsiferoolid , 20.dets 2012 10:36 Mariina -ja pole hullu "anonüümseid" kasutajaid on ju enamik vikilasi ka neid, kes ilma D2 loevad vabalt A. Schopenhaueri teoseid ja neid kes armastavad koduta kasse ning lilli ja päikest...ja päris intrigeeriv see "anonüümne" kasutaja- kas mõni teist usub siiralt,et selle IPi kaudu trükib Teile kass (feline) nimega Koka-Koola! Palju õnne Vikipeediaaaaaaadministratsioon...... looduselus loodu kaudu polegi veel teaduse kaudu nimetust suudetud panna (pole ehk tahetutki) .....20.dets 2012, 10:41 Mariina
| |||