Koolera: erinevus redaktsioonide vahel

{{Haiguste teabekast

| Pilt =Cholera.jpg

*Täpsustamata koolera (A00.9)

 

Haigusetekitaja siseneb [[Organism|organismi]] suu kaudu ning kinnitub seejärel [[soolestik|soole]] mikrohattudele, kus hakkab paljunema ning eritama [[enterotoksiin]]i, mis viib vee ja [[elektrolüüt|elektrolüütide]] kaole [[hüpersekretsioon]]i näol.

Haigus algab enamasti kõhulahtisusega. Väljaheide on vedel ning paari tunni möödudes omandab hallikasvalge värvuse. Kõhulahtisusega kaasneb ka [[oksendamine]], iiveldustunne võib puududa. Suur veekadu kutsub esile tugeva [[janu]], kuid vedelikku tarbides oksendatakse see üsna pea välja. Haiguse raskema kulu korral võib päeva jooksul kaotatud vee kogus ulatuda 30 [[liiter|liitrini]]. Haigus progresseerub kiiresti ja haige kehatemperatuur langeb. Tekivad [[krambid]] ning nahk omandab kahvatu tooni, kujunevad [[mikrotsirkulatsioon]]ihäired. Lisaks sellele teravnevad näo piirjooned ning patsient muutub raugalikuks. Mineraalsoolade ja vee vähesuse tõttu kujuneb välja [[hüpovoleemiline šokk]], tekib hapnikuvaegus ja see viib omakorda [[Metaboolne atsidoos|metaboolse atsidoosi]] väljakujunemisele.

 

Koolera ravis on esmatähtis elektrolüütide vähesuse likvideerimine spetsiaalsete toitesegudega. Lisaks sellele manustatakse ka [[tetratsükliin]]i ja [[gentomütsiin]]i.