Redaktsioon: 4. detsember 2012, kell 20:18 redigeeri 82.131.19.217 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. detsember 2012, kell 21:41 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: {{Endine riik \|nimi = Royaume de France<br>Prantsusmaa kuningriik \|lipp = [[Pilt:Pavillon royal de la France.svg\|125px]] \|lipp-tekst = Prantsusmaa lipp \|vapp = [[Pilt:Arms of the Kingdom of France (Moderne).svg\|90px]] \|vapp-tekst = Prantsusmaa vapp \|tunnus = \|tunnus-tekst = \|asukoht = [[Pilt:France 1154 Eng.jpg\|300px]] \|asukoht-selite = Prantsusmaa kuningriik aastal 1154 \|algusaasta = 843 \|loppaasta = 1492 \|valitsusvorm = pärilik monarhia \|osa = \|ajalugu1 = [[Verduni leping]] \|pvm1 = 843 \|ajalugu2 = [[Bouvines lahing]] \|pvm2 = 27. juuli 1214 \|ajalugu3 = Valois' dünastia esiletõus \|pvm3 = 1. aprill <br>1328 \|ajalugu4 = [[Saja-aastane sõda]] \|pvm4 = 1337–1453 \|ajalugu5 = [[Burgundia sõjad]] \|pvm5 = 1474–1477 \|riigikeel = [[keskaegne ladina keel\|ladina]], [[vanaprantsuse keel\|vanaprantsuse]], [[oksitaani keel\|oksitaani]], [[bretooni keel\|bretooni]], [[baski keel\|baski]], [[hollandi keel\|hollandi]] \|peamised-keeled = \|pealinn = Pariis \|pealinn-koordinaadid = \|pealinn-nimi = \|riigipea = kuningas \|riigipea-nimi = [[Charles II Paljaspea]], 843–877 \|riigipea2 = kuningas \|riigipea-nimi2 = [[Charles VIII]], 1483–1498 \|religioon = [[katoliku kirik]] \|pindala = \|rahvaarv = \|rahvaloendus = \|rahvastikutihedus = \|rahaühik = [[Prantsuse livr\|livr]],<br>[[Prantsuse eküü\|eküü]],<br>[[Prantsuse frank\|frank]] \|eelnenud = Frangi riik \|eelnes = \|järgnevad = varauusaegne Prantsusmaa \|järgnes = \|hümn = \|hümn-liik = \|motto = \|lühend = \|auto = \|kirjaoskus = \|põllumajandus = \|teenused = \|tootmine = \|suunakood = \|ajavöönd = \|suveaeg = \|skp = \|hdi = \|alaviide = }} 81. rida: Arutlus Prantsusmaa suurusest keskajal on keeruline, seda selle tõttu, et kas maad kuulusid isiklikult kuningale ("''[[Prantsusmaa krooni maad\|domaine royal]]''") või olid vasallsõltuvuses mõne nuu isanda alluvuses. [[Rooma Gallia]] provintsist pärinevat mõistet ''[[res publica]]'' ei säilitatud [[Frangid\|Frangi riigis]] ja [[Karolingide impeerium]]is täielikult, ja [[Kapetingid\|otseste Kapetingide]] algusaastatel oli Prantsuse kuningriik enam või vähem fiktsioon. Kapetingide "domaine royal" piirdus piirkondadega ümber [[Pariis]]i, [[Bourges]]i ja [[Sens]]i. Suurem osa Prantsuse territooriumist oli [[Akvitaania hertsogkond\|Akvitaania]], [[Normandia hertsogiriik\|Normandia]], [[Bretagne'i hertsogkond\|Bretagne'i]], [[Champagne'i krahvkond\|Champagne'i]], [[Burgundia hertsogkond\|Burgundia]] ja teiste territooriumide koosseisus (kaarti kohta vaata [[Prantsusmaa provintsid]]). Põhimõtteliselt võlgnesid nende maade isandad Prantsuse kuningale austusavalduse oma valduste eest, kuid tegelikkuses omas kuningas Pariisis nende maade üle väikest kontrolli, ja asja tegi veel segasemaks Normandia, Akvitaania ja [[Inglismaa]] ühinemine 12. sajandil [[Plantagenetite dünastia]] võimu alla. [[Pilt:Conquetes Philippe Auguste.gif\|thumb\|Prantsusmaa territoriaalne laienemine [[Philippe II]] ajal ~~1180 - 1223~~1180–1223 ---- {{legend\|#245CB4\|Kuninglikud domeenid}} 104. rida: === Karolingide pärand === Eaka [[Karl Suur]]e valitsemise viimastel aastatel tegid [[viikingid]] edusamme piki tema kuningriigi põhja- ja läänepiiri. Pärast Karl Suure surma aastal 814 ei suutnud tema pärijad säilitada poliitilist ~~ühtust~~ühtsust ja impeerium hakkas murenema. 843. aasta [[Verduni leping]] jagas Karolingide impeeriumi ja [[Charles II Paljaspea]] valitses [[Lääne-Frangi riik]]i, mis jämedalt vastab tänapäeva Prantsusmaa territooriumile. Viikingite edusammudel lubati eskaleeruda ja nende kardetud pikkpaadid seilasid [[Loire]] ja [[Seine]] jõgesid ning teisi siseveeteid pidi üles, mõjudes laastavalt ja levitades terrorit. Aastal 843 mõrvasid viikingitest sissetungijad [[Nantes'i piiskop]]i ja mõni aasta pärast seda põletasid nad Saint Martini kiriku [[Tours]]is ja aastal 845 rüüstasid viikingid [[Pariis]]i. [[Charles III]] valitsemise ajal (898–922) asusid normannid [[Rollo]] juhtimisel Seine jõe mõlemale kaldale [[Pariis]]ist allavoolu, sellest sai [[Normandia]]. 112. rida: [[Karolingid]] jagasid oma eelkäijate saatust: pärast vahelduvat võimuvõitlust kahe perekonna vahel tõi Prantsusmaa hertsogi ja Pariisi krahvi [[Hugues Capet]]i lisandumine (987) troonile [[Kapetingid]], mis koos oma [[Valois'd\|Valois]] ja [[Bourbonid\|Bourboni]] harudega valitses Prantsusmaad rohkem kui 800 aastat. Karolingide ajastu oli näinud järkjärgulist institutsioonide esilekerkimist, mis olid tingimusteks Prantsusmaa arengule tulevasteks sajanditeks: krooni poolne kinnitus administratiivsest võimust riigi aadlikele nende territooriumidel vastutasuks nende (mõnikord hapra) ustavuse ja sõjalise toe eest, hästi nähtav fenomen Kapetingide tõusus ja ~~mimgil~~mingil määral ette aimatud Karolingide võimule tõusust. Vana kord jättis uue dünastia vahetu kontrolli alla Seine keskjooksu ja külgnevad territooriumid, samas võimsad maaisandad, nagu 10. ja 11. sajandi [[Blois]] [[Blois krahvid\|krahvid]], kogusid omale suuri domeene abielu kaudu ja isiklike suhete kaudu väikeaadlikega kaitse ja toetuse eest. 130. rida: [[Pilt:louis-ix.jpg\|thumb\|[[Louis IX\|Püha Louis]]. Ta nägi Prantsusmaa kultuurilist laienemist läänekristlikus maailmas.]] Kuningas Louis IX (1226–70) soovis õiglast kohut kõigile ja asutas sel eesmärgil uusi tribunale, ja püüdis endal leeprat ravida. [[Vincennes]]'i [[Tamm (perekond)\|tamm]], mille all ta, vähemalt müüdi järgi, sageli õigust mõistis, esindab tema alamate kiindumust tema vastu. Pikaks ajaks jäi ta oma ema [[Kastiilia Blanche]]'i mõju alla, kes toetas kuningriigi piiride laiendamise poliitikat. Siiski mõistis Louis IX, et paljud inimesed tema riigis on ~~rahulolemnatud~~rahulolematud, ja korraldas aastal 1247 suure küsitluse, milles tema alamad võisid väljendada oma muret riigiga, ja seejärel jõustati mitu suurt reformi. Tema valitsemise esimesel poolel oli ta tuntud kallite hobuste poolest, siiski muutus ta pärast oma esimese ristisõja ebaõnnestumist palju tagasihoidlikumaks ja elas lihtsat elu. Louis IX sai oma isaga võrreldava hariduse, kasutades kloostriõppe asemel eraõpetajaid. Ta omandas soliidse pädevuse matemaatikas, lugemises, kirjutamises, grammatikas, retoorikas ja filosoofias. Tema säilinud kirjutised näitavad, et ta võis esitada oma mõtteid loogilisel ja organiseeritud moel nii prantsuse kui ka ladina keeles. Temast sai väga kogenud rüütel ja arendas kirge hobuste suhtes. 162. rida: == Majandus == Perioodi pärast Karl Suure surma tähistas majanduskriis, mille põhjustas poliitiline ebastabiilsus; linnaelu peaaegu kadus. Siiski muutus see 11. sajandiks. Uute kultuuride juurutamine, kliima paranemine ja uute põllumajandustehnoloogiate kasutuselevõtt ~~tekkitas~~tekitas suure põllumajandussaaduste ülejäägi. Sellega kaasnes linnaelu, kaubanduse ja tööstuse kasv. Majandus kukkus taas kord kokku 14. sajandil sõja, halva ilma ja [[Must Surm\|Musta Surma]] tõttu. Maamajandus põhines mõisal; linnades kujunes majanduslik aktiivsus ümber gildide. 168. rida: == Valitsus == Prantsusmaal oli valitsemise [[Feodalism\|feodaal]]süsteem; kuningavõim oli suuresti detsentraliseeritud. Maapiirkondades käsitlesid feodaalisandad teemasid nagu riigikaitse ning seaduse ja korra säilitamine. See oli tingitud kaosest, mis järgnes germaanlaste ja viikingite sisetungidele. Feodaalhierarhia algas kuningast tipus. Järgmine aste allpool olid lääniisandad, hertsogid ja teised tiitlitega aadlikud, kellele anti kontrollida ~~mõisu~~mõisaid ja piiskopkondi kuninga domeenis. Nendest allpool olid vasallid või väiksemad isandad, kes kontrollisid väiksemaid maatükke lääniisanda mõisas. Rüütlitest allpool olid pärisorjad. Pärisorjad olid talupojad, kes olid vasallidele võlgu, ja et oma võlga maksta, pidid nad maal töötama ja andsid poole oma saagist vasallile. Pärisori oli oma maaga seotud, mis tähendab, et ta ei saanud ilma loata reisida. Pärisorja võlga sai müüa ühest mõisast teise. Kui mõisaisand suri, siis pärisorjad pidid jätkama võla maksmist uuele isandale. Linnades viis üldine rahutus autonoomsete "[[keskaegne kommuun\|kommuunide]]" loomiseni, mis toimisid omavalitsusüksustena. == Kirjandus ==

Keskaegne Prantsusmaa: erinevus redaktsioonide vahel