Erinevus lehekülje "Primaarproduktsioon" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[Pilt:Seawifs global biosphere.jpg|thumb|Globaalne mereliste ja maismaaliste [[fotoautotroofid]]e arvukus [[1997]]. aasta septembrist [[2000]]. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide [[biomass]] vaadeldaval alal. Koostatud SeaWiFS Project, NASA/Goddard Space Flight Center ja ORBIMAGE koostöös.]]
'''Primaarproduktsioon''' ehk '''algtoodang''' ehk '''esmane toodang''' ('''esmastoodang''') on [[orgaanilised ühendid|orgaaniliste ühendite]] valmistamine [[süsihappegaas|CO<sub>2</sup>]]i kaasabil läbiabil [[fotosüntees|foto]]- või [[kemosüntees]]i kaudu. Primaarproduktsioonil baseerub kogu elusloodus.
 
Fotosünteesi korral [[süntees]]itakse süsihappegaasist ja [[vesi|veest]] [[valgus]]e juuresolekul [[metanaal]]i (sellest sünteesitakse omakorda keerukamaid [[süsivesinik]]ke), kusjuures teise saadusena vabaneb [[hapnik]]:
Primaarproduktsiooni viivad läbi tootjad ehk [[autotroofid]], kes moodustavad [[toiduahel]]a aluse. Enamikus on need [[taimed|maismaataimed]] ja veekeskkonnas elavad [[vetikad]]. Sõltuvalt milliseid eluprotsesse on arvestatud (näiteks [[rakuhingamine]]) võib kvantifitseerida [[netoproduktsioon|neto]]- ja [[brutoproduktsioon]]i.
:CO<sub>2</sub> + H<sub>2</sub>O + valgus -> HCHO + O<sub>2</sub>.
 
Kemosünteesi korral sünteesitakse süsihappegaasist, [[väävelvesinik]]ust ja hapnikust metanaali, kusjuures kõrvalsaadustena tekib vesi ja vabaneb [[väävel]]:
:CO<sub>2</sub> + 4H<sub>2</sub>S + O<sub>2</sub> -> HCHO + 4S + 3H<sub>2</sub>O.
 
Primaarproduktsiooni viivad läbi tootjad ehk [[autotroofid]], kes moodustavad [[toiduahel]]a aluse. Enamikus on need maismaa[[taimed|maismaataimed]] ja veekeskkonnasvees elavad [[vetikad]]. Sõltuvalt milliseidsellest, eluprotsesse on arvestatud (näitekskas [[rakuhingamine|rakuhingamist]]) võibon arvestatud või ei, saab leida vastavalt kvantifitseeridaprimaarse [[netoproduktsioon|neto]]- ja [[brutoproduktsioon]]i.
 
Maismaal tekitavad peaaegu kogu primaarproduktsiooni [[soontaimed]]. Üksnes murdosa sellest tuleb mittesoontaimedelt, näiteks [[ainuraksed|ainuraksetelt]], [[sammal]]delt ja [[samblik]]elt. Maismaataimede primaarproduktsiooni mõjutavad kõige rohkem vee ja valguse olemasolu. Näiteks [[kõrb]]etes, kus on vähe vett, ja polaarpiirkondades, kus on vähe valgust, on primaarproduktsioon vähene ja soontaimed võivad täielikult puududa. Veel vajavad taimed kasvuks [[mineraalaine]]id, teisisõnu [[muld]]a.
 
Erinevalt maismaast tekitavad [[ookean]]ides peaaegu kogu primaarproduktsiooni vetikad. Ookeanis vabalt hõljuvatest organismidest enamik on ainuraksed ja enamik elatab end fotosünteesiga. Selliste elusolendite kogumit nimetatakse [[fütoplankton]]iks. Arusaadavalt ei ole ookeanis veepuudust. Ookeani suure [[soojusmahtuvus]]e tõttu ei ole ka organismide nõuded äärmuslike [[temperatuur]]ide talumisele nii aktuaalsed kui maismaal, pealegi kaitseb külmaga ookeani pinnale tekkiv mere[[jää]] jääaluseid organisme edasise jahtumise eest. Vees mõjutavad primaarproduktsiooni peamiselt valguse ja mineraalainete kättesaadavus.
 
== Vaata ka ==
26 916

muudatust