Erinevus lehekülje "Kasutaja:Teeletuul/Harilik kärnkonn" redaktsioonide vahel

 
Isased kärnkonnad on väga entusiastlikud ja üritavad sageli oma haardesse saada ka [[kala|kalu]], liikumatuid objekte või teisi isaseid. Mõnikord moodustavad mitu konna üksteisele asetudes kuhja, milles iga isane proovib haarata kõige all asetsevat emast. Paljunemise aeg on väga [[stress|stressirohke]] ja [[suremus]] on paljuneda tahtvate kärnkonnade seas kõrge<ref name=Collins/>. Edukas isane kinnitub haardega emase selga mitmeks päevaks. Sel ajal, kui emane muneb pika kahest reast koosneva munadepaela, viljastab isane selle oma [[sperma|spermaga]]. Need [[muna|munadest]] moodustunud kuni 4,5 meetri pikkused ribad võivad sisaldada kuni 6000 muna. Kui kärnkonnapaar vees ringi liigub(paaritumistants), kinnitub kudu [[veekogu]] [[taimed]]e külge.<ref name=Observer/>.
Koetud munad imevad sisse vett ja paisuvad, neist kooruvad kahe kuni kolme nädala möödudes väikesed kullesed. Esialgu klammerduvad kullesed munapaela jäänuste külge ja toituvad selle limasest massist. Hiljem kinnituvad nad veekogus paiknevate [[leht|lehtede]] alakülgedele, hiljemviimasena saavutavad võime vabalt [[ujumine|ujuda]]. Alguses sarnanevad kärnkonna kullesed [[rohukonn|rohukonna]] omadega, kuid on oma värvilt tumedamad, pealt mustad ja alt tumehallid. Teistest kullestest eristab neid suu laius – kärnkonna kulleste suu on sama lai, kui nende silmade vaheline ala ja see on omakorda kaks korda pikem, kui vahemaa ninasõõrmete vahel. Paarinädalase arengu järel kujunevad kullestel välja jalad ja nende saba lüheneb aeglaselt. 12 nädalastena on kärnkonna kullesed välimuselt sarnased täiskasvanud konnadele, kuid on umbes 1,5 setimeetri pikkused. Sellises suuruses on noorukid valmis tiikidest lahkuma<ref name=Observer/>.
 
==Kasv ja areng==
79

muudatust