Kasutaja:Teeletuul/Harilik kärnkonn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Teeletuul (arutelu | kaastöö)
Teeletuul (arutelu | kaastöö)
38. rida:
[[File:Bufo bufo-walking-Iric2006.jpg|thumb|upright|left|alt=Common toad walking|Harilik kärnkonn kõndides]]
 
Täiskasvanud kärnkonnad võivad kasvada kuni 18 cm pikkuseks ning nende värv võib varieeruda rohelisest tumepruunini. Kärnkonnad on nime saanud omapärase kärna meenutava nahatekstuuri järgi, mis meenutab kärna.
Emased on tavaliselt isastest tüsedamad, lõunapoolsemad isendid oma põhjapoolsematest liigikaaslastest suuremad. Nende [[pea]] on lai, kahe väikese [[ninaõõs|ninasõõrme]]ja otsmise ninamiku all asuva suure [[suu|suuga]]. Kärnkonnadel puuduvad [[hambad]]. Ümarad väljaulatuvad [[silmad]] on kollase või vasekarva iirisega ja horisontaalsete pilukujuliste pupillidega. Kohe silmade taga on kaks väljaulatuvadviltuasetsevat ning väljaulatuvat kühmjat ala, mida nimetatakse [[paratoidnäärmed|paratoidnäärmeteks]], mis asetsevad viltuselt. NendesNeed näärmetesnäärmed sisaldubsisaldavad mürginemürgist eritiseritisy [[bufotoksiin]], mida kasutatakse võimalike [[kiskja|kiskjate]] eemalepeletamiseks. Kärnkonna [[pea]] läheb kereks üle ilma nähtava [[kael|kaelata]]. Kärnkonnadel puudub väline [[häälepaun]]. Kehakujult on kärnkonnad laiad ja jässakad, asetsedes niiviisi maapinna lähedal. [[jäsemed|Esijäsemed]] on lühikesed, sissepoole suunatud [[varvas|varvastega]]. [[paljunemine|Paljunemisperioodil]] arenevad isaste esimesele kolmele sõrmele padjandid (nuptial pads)., Neidmida kasutatakse paaritumise ajal emasest kinni hoidmiseks. Võrreldes teiste [[konn|konnadega]] on kärnkonnade tagajäsemed lühikesed, varbad pikad ja varvaste vahel puuduvad [[ujulestad]]. Kärnkonnadel puudub [[saba]]. ning [[Nahknahk]] on neil kuiv ja kaetud väikeste tüükalaadsete muhkudega. Harilik kärnkonn kipub olema suguliselt dimorfne, liigi emased isendid on pruunimad ja isased hallimad<ref name=Naish>{{cite web |url=http://scienceblogs.com/tetrapodzoology/2009/10/26/toads-of-the-north/ |title=Toads of the world: first, (some) toads of the north |author=Naish, Darren |publisher=Tetrapod zoology |accessdate=2012-06-23}}</ref> . Kõhualune on neil konnadel halli-mustatäpiline määrdunud valget tooni<ref name=Collins/><ref name=AmphibiaWeb>{{cite web |url=http://amphibiaweb.org/cgi/amphib_query?where-genus=Bufo&where-species=bufo |title=''Bufo bufo'': Common toad |publisher=AmphibiaWeb |accessdate=2012-05-04}}</ref>.
Harilikku kärnkonna aetakse sageli teiste konnadega segi, kõige sagedamini [[kõre|juttselg-kärnkonna]] ehk kõrega ja [[rohe-kärnkonn|Rohe-kärnkonnaga]]. Esimene neist on kasvult väiksem ja tema seljal jookseb peast allapoole kollane triip, rohekärnkonnal on aga harilikule kärnkonnale iseloomulik laiguline muster. Mõlemal neist liikidest on samuti [[paratoidnäärmed]], kuid need paiknevad pigem paralleelselt, kui viltuselt, nagu on omane harilikule kärnkonnale<ref name=Collins/> . Välimuselt veel üks sarnane liik on [[rohukonn]] (''Rana temporaria'') aga sellel liigil on teravam ninamik, kehakujult on ta nurksem, ning rohukonna [[nahk]] on niiskem ja liikumiseks kasutab see liikta pigem hüppeid<ref>{{cite web |url=http://www.herpetofauna.co.uk/common_toad.htm |title=Common Toad&nbsp;– ''Bufo bufo'' |author=Fairchild, G. J. |year=2003 |work=Reptiles and Amphibians of the UK |accessdate=2012-03-16}}</ref>.
Harilik kärnkonn võib elada mitmeid aastaid. Vangisuses on teada isegi viiekümneaastaseid [[indiviid|isendeid]]<ref>{{cite web |url=http://www.herpconstrust.org.uk/animals/common_toad.htm |title=The common toad (''Bufo bufo'') |publisher=The Amphibian and Reptile Conservation Trust |accessdate=2012-05-04}}</ref> . [[loodus|Looduses]] peetakse hariliku kärnkonna tavaliseks [[eluiga|elueaks]] umbes 10 kuni 12 aastat. Kärnkonna vanust saab määrata varbalülide aastaringide loendamisega<ref>{{cite journal |author=Hemelaar, A. S. M.; van Gelder, J. J. |year=1979 |title=Annual growth rings in phalanges of ''Bufo bufo'' (Anura, Amphibia) from the Netherlands and their use for age determination |journal=Netherlands Journal of Zoology |volume=30 |issue=1 |pages=129–135 |doi=10.1163/002829680X00069 }}</ref>.
 
==Leviala ja elupaigad==