Erinevus lehekülje "Põlevkivikeemia" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Eesti tähtsaim maavara, [[põlevkivi]], on olnud selleks „mootoriks”, tänu millele on käivitunud vastav uurimistöö, [[keemik]]ute ja keemiainseneride koolitus ning Eesti suuremate keemiaettevõtete teke ja areng. [[Põlevkivitööstus]] tekkis seoses põlevkivi termilise töötlemise arenguga. [[Eesti Põlevkivitööstus]] andis soojuse ja valguse Eesti majapidamistele alates 1924. aastast, mida loetakse põlevkivikeemiatööstuse ([[põlevkiviõli|õlitööstuse]]) alguseks. Kümne aastaga ehitati kolm tolle aja võimsamat põlevkiviõlivabrikut.
 
Põlevkivi koostise uurimisega alustati [[Tartu Ülikool]]is (TÜ). Esimesed [[analüütiline keemia|keemilised analüüsid]] põlevkivi koostise kohta tegid 1850 professor G. Petzhold, 1870 A. Schamarin ja 1871 R. Hehn. Eesti põlevkivikeemia plaanipärasele arengule pani 1920 aluse [[Paul Kogerman]]. 1925 asutas ta koos M. Wittlichiga (Vitsut) TÜ keemiainstituudi juurde õlikivide uurimise labori ja oli selle juhataja. See labor ja juhataja toodi 1936 üle Tallinna Tehnikainstituuti (praegune [[TTÜ]]).
 
Põlevkivikeemia ja -tehnoloogia alase uurimis- ja arendustöö suuremateks keskusteks kujunesid [[Tallinna Tehnikaülikool]] (eelkäija 1919. aastast [[Tallinna Tehnikum]]) ja nõukogude ajal loodud rakenduskeemia suunitlusega uurimisasutused TA [[Keemia Instituut]] (tegutses 1947–2002) ning [[Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituut]] (tegutses 1958–2009 [[Kohtla-Järve]]l).
 
 
Põlevkiviuuringute alal on juhtivat osa etendanud [[TTÜ]]-s [[Paul Kogerman]], [[Hugo Raudsepp (keemik)|Hugo Raudsepp]], [[Johannes Hüsse]], [[Arnold Kõll]], [[Agu Aarna]], [[Ilmar Öpik]], [[Olaf Eisen]], [[Endel Lippmaa]], [[Leevi Mölder]], [[Rein Kuusik]], Hans Luik; [[Keemia Instituut|Keemia Instituudis]] [[Samuil Faingold]], [[Aleksandra Fomina]], [[Mark Gubergrits]], [[Ilmar Klesment]], [[Kaarli Urov]]; [[Põlevkivi Instituut|Põlevkivi Instituudis]] [[Ülo Lille]], [[Viktor Jefimov]], Jevgeni Petuhhov jt.
 
==Kirjandust==
1. Põlevkivi termilise lagunemise uuringute areng Eesti NSV-s. Teadusuuringute areng Eesti NSV-s. Tallinn, 1986, TPI, ENSV TA.
 
2. Paul Kogerman ja tema aeg, koostanud Aili Kogerman, Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 2004, 282 lk.
 
3. Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskond 1936 - 2002. Koostaja Helvi Hödrejärv, TTÜ Kirjastus 2011, 296 lk.
 
==Vaata ka==
*[[TA Keemia Instituut]]
*[[Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituut]]
*[[Põlevkivitööstus]]
*[[TallinnaTTÜ Tehnikaülikoolkeemiainstituut]]
 
*[[TA Keemia Instituut]]
==Kirjandust==
*[[Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituut]]
1.* Põlevkivi termilise lagunemise uuringute areng Eesti NSV-s. Teadusuuringute areng Eesti NSV-s. Tallinn, 1986, TPI, ENSV TA.
2.* Paul Kogerman ja tema aeg, koostanud Aili Kogerman, Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 2004, 282 lk.
3.* Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskond 1936 - 2002. Koostaja Helvi Hödrejärv, TTÜ Kirjastus 2011, 296 lk.
 
[[Kategooria:KütusedPõlevkivi]]
[[Kategooria:Rakenduskeemia]]