Appius Claudius Caecus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
4. rida:
Appius Claudius oli [[312 eKr]] [[Tsensor (Vana-Rooma)|tsensor]], kuigi polnud eelnevalt olnud [[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]]<ref>[[Titus Livius|Livius]], Ab urbe condita libri, ix.29.</ref>. [[307 eKr|307]] ja [[296 eKr|296]] oli ta konsul ning [[292 eKr|292]] ja [[285 eKr|285]] vahel diktaator. Kuigi ta oli ise patriits, tühistas ta reformidega mõne patriitside eesõiguse ja suurendas [[plebei]]de õigusi, näiteks kandis kodanike nimekirja ja võttis [[Rooma Senat|senatisse]] vastu paikseid maata isikuid.
 
Tsensoriks oleku ajal laskis ta ehitada [[Rooma]] ja [[Capua]] vahelise tee<ref>Nimetatud tema nime järgi kui [[AppiaAppiuse tee]] ([[ladina keel]]es ''Via Appia'').</ref> ja Rooma esimese [[akvedukt]]i<ref>Nimetatud tema nime järgi kui ''Aqua Appia''.</ref> ning oma kirjutaja Gnaeus Flaviuse vahendusel avaldada kohtukalendri ja varem ainult preestreile privileegina teada olnud kohtumenetlusreeglid. Hiljem täiendas ta [[ladina tähestik]]ku.
 
Kaotanud nägemise (sellest hüüdnimi 'Caecus' – Pime), pidas ta [[280 eKr|280. aastal]] senatis kõne, milles kutsus lükkama tagasi [[Pyrrhos]]e rahuettepanekuid. Tegemist on vanima teadaoleva ladinakeelse poliitilise kõne käsikirjaga. Muu hulgas pärineb kõnest [[sentents]] "igaüks on oma õnne sepp" ([[ladina keel]]es ''quisque faber suae fortunae<ref>Ladinakeelne sõna ''fortuna'' tähendab veel saatust, õnnetust jm.</ref>'').