Appius Claudius Caecus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (Robot: lisatud bg, ca, cs, da, de, el, en, es, eu, fi, fr, he, hy, ja, ka, nl, no, pl, pt, ru, sh, sl, sq, sr, uk |
P typo |
||
4. rida:
Appius Claudius oli [[312 eKr]] [[Tsensor (Vana-Rooma)|tsensor]], kuigi polnud eelnevalt olnud [[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]]<ref>[[Titus Livius|Livius]], Ab urbe condita libri, ix.29.</ref>. [[307 eKr|307]] ja [[296 eKr|296]] oli ta konsul ning [[292 eKr|292]] ja [[285 eKr|285]] vahel diktaator. Kuigi ta oli ise patriits, tühistas ta reformidega mõne patriitside eesõiguse ja suurendas [[plebei]]de õigusi, näiteks kandis kodanike nimekirja ja võttis [[Rooma Senat|senatisse]] vastu paikseid maata isikuid.
Tsensoriks oleku ajal laskis ta ehitada [[Rooma]] ja [[Capua]] vahelise tee<ref>Nimetatud tema nime järgi kui ''[[Via Appia]]''.</ref> ja esimese Rooma [[akvedukt]]i<ref>Nimetatud tema nime järgi kui ''Aqua Appia''.</ref> ning oma kirjutaja Gnaeus Flaviuse vahendusel avaldada kohtukalendri ja varem ainult preestreile privileegina teada olnud
Kaotanud nägemise (sellest hüüdnimi 'Caecus' — Pime), pidas ta [[280 eKr|280. aastal]] senatis kõne, milles kutsus lükkama tagasi [[Pyrrhos]]e rahuettepanekuid. See on vanim teadaolev ladinakeelne poliitilise kõne käsikiri. Muu hulgas pärineb kõnest [[sentents]] "igaüks on oma õnne sepp" ([[ladina keel]]es ''quisque faber suae fortunae<ref>Ladinakeelne sõna ''fortuna'' tähendab veel saatust, õnnetust jm.</ref>'').
| |||