Kitsarööpmeline raudtee Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
25. rida:
[[Pilt:Eesti.raudteevõrk.Türi–Tamsalu.svg|pisi|[[Türi–Paide–Tamsalu raudtee]], Paide–Tamsalu haru]]
==Kitsarööpmeline raudtee Eesti Vabariigis==
Pärast Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda toimunud Eesti raudteede ümberkorraldusi muutus juurdeveoraudtee staatus, sest Vabadussõjale järgnenud perioodil oli raudtee olukord kehv ja omanikud kadunud ja seetõttu otsustas Eesti riik juurdeveoraudtee natsionaliseerida, 1. oktoobril 1923. aastal. Sellega tekkis seaduslik alus riigipoolseteks investeeringuteks sellesse. Riigistatud raudteevõrku hakati nimetama [[Pärnu–Tallinna Raudtee]]ks ehk lühendatul PTR.▼
[[Pilt:Sonda-Mustvee.png|pisi|[[Sonda–Mustvee raudtee]]haru]]
▲Pärast Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda toimunud Eesti raudteede ümberkorraldusi muutus juurdeveoraudtee staatus, sest Vabadussõjale järgnenud perioodil oli raudtee olukord kehv ja omanikud kadunud ja seetõttu otsustas Eesti riik juurdeveoraudtee natsionaliseerida, 1. oktoobril 1923. aastal. Sellega tekkis seaduslik alus riigipoolseteks investeeringuteks sellesse. Riigistatud raudteevõrku hakati nimetama [[Pärnu–Tallinna Raudtee]]ks ehk lühendatul PTR.
18. augusti 1926. aastal liideti Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega senine eraldi tegutsenud PTR 1. septembrist kogu infrastruktuuri ja [[veerem]]iga riigiettevõttega [[Eesti Vabariigi Raudteed]] (EVR).
[[Pilt:Raplavirtsuraudtee1.png|pisi|[[Rapla–Virtsu raudtee]]]]
34. rida ⟶ 35. rida:
*[[1931]]. aastal [[Rapla–Virtsu raudtee]].
==Kitsarööpmelised raudteeliinid Tallinnas==
Endise [[Peeter Suure merekindlus]]e raudteevõrgu liinidest jäi [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ajal sõitjateveo kasutusse [[Liiva–Vääna raudtee]]. Kitsarööpmelise kõrvale rajati hiljem laiarööpmeline [[Hiiu–Harku karjääri raudtee]]. [[Nõmme-Väike]] raudteejaamas [[Hiiu raudteepeatus]]e lähedal olid kasutusel mõlema rööpmelaiusega rööbasteed.▼
Tallinnasse sisenenud [[Tallinna–Viljandi raudteeliin]] hargnes [[Liiva raudteejaam]]as: 1913. aastal algselt sõjalise otstarbega ([[Peeter Suure Merekindlus]]e kindlusraudteena avatud [[Liiva–Vääna raudtee]]ks ja [[1901]]. aastal avatud [[Liiva-Tallinn-Sadama raudtee]]ks.
Jaamad ja peatused Liiva-Tallinn-Sadama raudteeliinil olid: Tallinn-Sadam - Veski post - [[Tallinn-Väikse raudteejaam]], raudteeharust viis harutee ka [[Ülemiste raudteejaam]]a.
[[Liiva–Vääna raudtee|Nõmme-Väike ja Vääna vaheline raudteeliin]] anti [[1933]]. aastal üle reisijateveoks EVR-le. Raudteeliin suundus üle laiarööpmelise [[Tallinna–Keila raudtee|Tallinna–]][[Keila–Haapsalu raudtee]] ning lõppes [[Vääna]]s.
▲Endise [[Peeter Suure merekindlus]]e raudteevõrgu liinidest jäi [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ajal
Üldkasutatavad kitsarööpmelised raudteed [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] likvideeriti kui väherentaablid ja sõjaväele sobimatud. Mõned raudteeliinid ja harudteed ehitati ümber laiarööpmelisteks.
Vaata ka [[
==Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee==
| |||