Kitsarööpmeline raudtee Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
9. rida:
1892. aastal Peterburis asutatud [[Esimene Juurdeeveoraudteede Selts|Esimese Juurdeeveoraudteede Seltsi]] (Esimene Vene Juurdeveo-Raudtee Selts) (EJVRS) esimene kitsarööpmeline rongiliiklusega raudtee ehitati [[1895]]. aastal ja avati liikluseks 5. oktoobril [[1896]]. aastal (tee [[Valga]]st [[Pärnu]]sse ehk [[Valga-Pärnu kitsarööpmeline raudtee]]).
 
===Viljandi-Mõisaküla-Viljandi raudtee===
[[31. jaanuar]]il [[1897]]. aastal avati [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee|Mõisaküla-Viljandi raudtee harutee]] [[Valga-Pärnu kitsarööpmeline raudtee|Valga-Pärnu]] raudteel (Laatre-Viljandi harutee).
 
[[1898]]. aastal asutati [[Liivimaa Juurdeveoraudtee Selts]], mille ülesandeks oli pikendada 1896. aastal valminud Valga-Pärnu kitsarööpmelist raudteeliini. Selts hakkas Valgast üle [[Koikküla]] [[Mõniste]]sse kulgevat kitsarööpmelist raudteeharu ehitama, mis valmis 1902. aastal ja mis avati liikluseks 1903. aastal.
30. rida:
[[Pilt:Raplavirtsuraudtee1.png|pisi|[[Rapla–Virtsu raudtee]]]]
[[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ajal rajati:
*[[1920]]. aastal Paide–Tamsalu haru [[Türi–Paide–Tamsalu raudtee]]l,
*[[1926]]. aastal [[Sonda–Mustvee raudtee]],
*[[1931]]. aastal [[Rapla–Virtsu raudtee]].
 
Endise [[Peeter Suure merekindlus]]e raudteevõrgu liinidest jäi [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ajal sõitjateveo kasutusse [[Liiva–Vääna raudtee]]. Kitsarööpmelise kõrvale rajati hiljem laiarööpmeline [[Hiiu – HarkuHiiu–Harku karjääri raudtee]]. [[Nõmme-Väike]] raudteejaamas [[Hiiu raudteepeatus]]e lähedal olid kasutusel mõlema rööpmelaiusega rööbasteed.
[[1920]]. aastal Paide–Tamsalu haru [[Türi–Paide–Tamsalu raudtee]]l,
 
[[1926]]. aastal [[Sonda–Mustvee raudtee]],
 
[[1931]] aastal [[Rapla–Virtsu raudtee]].
 
Endise [[Peeter Suure merekindlus]]e raudteevõrgu liinidest jäi [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ajal sõitjateveo kasutusse [[Liiva–Vääna raudtee]]. Kitsarööpmelise kõrvale rajati hiljem laiarööpmeline [[Hiiu – Harku karjääri raudtee]]. [[Nõmme-Väike]] raudteejaamas [[Hiiu raudteepeatus]]e lähedal olid kasutusel mõlema rööpmelaiusega rööbasteed.
 
Üldkasutatavad kitsarööpmelised raudteed [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] likvideeriti kui väherentaablid ja sõjaväele sobimatud. Mõned raudteeliinid ja harudteed ehitati ümber laiarööpmelisteks.
45. rida ⟶ 42. rida:
==Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee==
[[Pilt:Naissaar3.jpg|thumb|Säilinud kitsarööpmeline raudtee [[Naissaar]]el.]]
1913. aastast alates ehitati [[Lääne-Eesti saared|Lääne-Eesti saartel]], Tallinnas ja [[Harju maakond|Harju maakonnas]] välja 750 mm [[Peeter Suure Merekindlus]]e [[Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee|kindlusraudtee]] (lõigud [[Liiva – NõmmeLiiva–Nõmme-Väikse raudtee|Liiva – Nõmme-Väikse]], [[Liiva–Vääna raudtee|Liiva–Vääna]], [[Tallinn-Suurupi kitsarööpmeline raudtee|Tallinn-Suurupi]], [[Tallinn-Pääsküla kitsarööpmeline raudtee|Tallinn-Pääsküla]], [[Vääna-Humala kitsarööpmeline raudtee|Vääna-Humala]], [[Naissaare kindluse kitsarööpmeline raudtee|Naissaare]]), koos [[Peeter Suure Merekindluse ringdepoo|ringdepoo]] ja jaamahoonetega ([[Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee Rahumäe jaamahoone|Rahumäel]], [[Peeter Suure Merekindluse raudtee Nõmme jaamahoone|Nõmme]]l).
 
Eesti saartest on kitsarööpmeline raudtee olnud [[Saaremaa]]l, [[Hiiumaa]]l, [[Muhumaa]]l, [[Vormsi]]s, [[Naissaar]]el, [[Aegna]]l ja [[Aksi]]l.
79. rida ⟶ 76. rida:
==Kirjandus==
*Küllo Arjakas. "EESTI RAUDTEE 140". 2010, Kirjastus: EESTI RAUDTEE AS, ISBN: 9789949213979, 444 lk
* [[Mehis Helme]]. ''Eesti kitsarööpmelised raudteed. 1896–1996''. Tallinn, 1996.
* [[Mehis Helme]]. ''Narrow-gauge Supply Railways in Estonia 1895–1975''. 2010.
 
==Välislingid==
* [http://www.museumrailway.ee/ Eesti Muuseumraudtee]
* [http://narrow.parovoz.com/EE.php?OPEN=Tallin#_Tallin Узкоколейные железные дороги Эстонии.]
* [http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2849&layer=183&lang=es Türi-Paide-Tamsalu raudtee (62 km)]
*Mehis Helme, [http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2009/06/?headerID=1608 Rong see sõitis…], Tehnikamaailm, Juuni 2009
==Vaata ka==