Kvantbitt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
107. rida:
Seega kohe pärast reaalset mõõtmisprotsessi, läheb kvantbitt baaskvantseisundisse vastavalt mõõdetud tõenäosusele ning teiskordsel mõõtmisel on ainult võimalik mõõta 100% tõenäosusega saadud baaskvantseisundit ( <math>|0 \rangle </math> või <math>|1 \rangle </math> ).
'''Kahest kvantbitist''' koosneva süsteemi puhul on võimalikke baaskvantseisundeid juba 4 ( <math>|00 \rangle </math>, <math>|01 \rangle </math>, <math>|10 \rangle </math>, <math>|11 \rangle </math> ), kus iga süsteemis osaleva kvantbiti individuaalne baaskvantseisund on oluline ning süsteemi mõõdetakse ühtse tervikuna. Vaadeldava süsteemi superpositsioon'i valemisse seega lisanduvad uued konstandid:
<math>| \psi \rangle = \alpha |00 \rangle + \beta |01 \rangle + \gamma |10 \rangle + \delta |11 \rangle\,</math>
ning analoogiliselt muutub ka tõenäosust iseloomustav valem:
<math>| \alpha |^2 + | \beta |^2 + | \gamma |^2 + | \delta |^2 = 1 \,</math>
==Vajalikkus==
| |||