Infiniitfraas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Katrek (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Katrek (arutelu | kaastöö)
5. rida:
 
==Eesti keel==
*KäändelineTegusõna verbivormkäändeline vorm väljendab üldist tegevust, kuid ei väljenda [[kõneviis]]i, [[isik (keeleteadus)|isikut]] ega [[Arv (keeleteadus)|arvu]]. Seega väljendab infiniitfraas üldist tegevust ilma kindla [[aeg (keeleteadus)|ajalise]], kõneviisilise ja isikulise määratluseta.
 
*KäändelistelTegusõna verbivormidelkäändelistel vormidel puuduvad mitmed [[tegusõna]]le omased tunnused ning nad lähenevad sõnaliigilt [[nimisõna|nimi-]], [[omadussõna|omadus-]] ja [[määrsõna]]dele.
 
*Infiniitfraas on '''[[Endotsentriline fraas|endotsentriline]]''', s.t, et [[Fraasi peasõna|fraasi põhisõna]] võib esineda ka ilma [[fraasi laiendosa|laiendita]] ja samas täita terve fraasiga võrdset [[lauseliikmed|süntaktilist funktsiooni]]. Vrd näiteks :
:''Liia tahtis kindlasti '''nukuga mängida''''' – fraasi peasõna on tegusõna ''mängida''
19. rida:
*Infiniitfraas tekib [[rektsioon]]iseose tõttu.
 
'''Infiniitfraasi peasõnaks võivad olla järgmised käändelised verbivormid:'''
 
'''Infiniitfraasi peasõnaks võivad olla järgmised käändelised verbivormid:'''
*'''[[nimisõna]]liste omadustega'''
 
*''' [[nimisõna]]liste omadustega'''
 
:[[Da-tegevusnimi|''da''- või ''ta''- tegevusnimi]]: ''ema käskis '''õppida''''';
27. rida ⟶ 28. rida:
:[[ma-tegevusnimi|''ma''-tegevusnimi]]: ''pidin hakkama '''õppima''', leidsin end '''õppimas''', keeldus '''õppimast''', eile jäi kõik '''õppimata''', '''õppimaks''' tundma kodulinna, ilma '''õpetamata''' ei saa elada'';
 
*''' [[omadussõna]]liste omadustega'''
 
:[[kesksõna]]d: '''''õppiv''' eestlane, on '''õpitav''' keel, oli keelt '''õppinud''', keelt oldi '''õpitud''''';
 
*''' [[määrus]]like omadustega'''
:[[Des-vorm|gerundiiv ehk ''des''-vorm]]: ''oma keelt '''õppides'''''.