Nikolai Judenitš: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Õli (arutelu | kaastöö)
78. rida:
 
Judenitš palus oma Eesti piiride poole taganevad väed läbi lasta, kuid Eesti valitsus keeldus ning lubas Vene valgete vägedel ületada piiri vaid loovutades relvad ja eraldusmärgid. Lõplikult jättis Judenitši sõjavägi Narva jõe vasaku kalda maha [[6. detsember|6. detsembril]] 1919. aastal. Detsembri algul teatas Judenitš ka, et ta astub Loodevalitsusest välja ning [[5. detsember|5. detsembril]] loeb Loodevalitsus oma tegevuse lõppenuks ja läheb laiali. [[22. jaanuar|22. jaanuaril]] 1920 andis Judenitš käsu sõjavägi [[demobilisatsioon|demobiliseerida]]. [[24. jaanuar|24. jaanuaril]] andis ta lahkumiskäsu oma vägedele, kus põhjendas, miks oli sunnitud sõjaväe laiali saatma ja miks ise lahkub sõjaväe juurest. Ta sai väljasõiduviisa Eestist ja plaanis lahkuda 27. jaanuaril koos oma naise ja adjutandiga [[Pariis]]i. Kuid 26. jaanuaril kell 11 õhtul tuli Judenitši juurde kindral [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]] ja nõudis, et Judenitš tuleks temaga kaasa arutama finantsasju. Judenitš keeldus, kindral Bułak-Bałachowicz lahkus, kuid naasis mõne aja pärast koos kolme Eesti politseinikuga. Koos Judenitšiga suunduti politseijaoskonda, kus talle teatati, et tema väljasõiduviisa on tühistatud. Seejärel viidi Judenitš rongijaama, kus teda juba ootas kaubarongi külge haagitud vagun. Rong koos Judenitšiga startis praktiliselt kohe Nõukogude Venemaa suunas. Judenitši lähikondlased võtsid kohe ühendust Prantsuse-Inglise missiooniga, kes omakorda nõudis Eesti valitsuselt kohest rongi peatamist. Judenitši rongile saadeti järele teine rong koos relvastatud salgaga. Esimene rong püüti kinni Tapa kandis ja Judenitš toodi tagasi Tallinna. Siiamaani pole selgunud, kelle korraldusel tühistati Judenitši väljasõiduviisa ja taheti ta saata Nõukogude Venemaale. Peale seda vahejuhtumit tegi Inglise missioon Judenitšile ettepaneku kolida Inglise missiooni ruumidesse.
 
27. jaanuaril 1920 otsustas Vabariigi Valitsus: "Siseministrile kohuseks teha Välisministriga kokkukõnelemisel abinõusid tarvitusele võtta, et kindral Judenitsch Eesti riigi piiridest alles siis võiks lahkuda, kui tema on endise P.-Lääne armee senise koosseisu ja meeskonna ülespidamise tulevikus tarvilikult kindlustanud<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00018_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=ed7ad6f04a34b6cabf9b888d89c6fa71</ref>."
 
Eesti valitsus nõudis Judenitšilt, et viimane loovutaks kogu Loodearmeele kuuluva välisvaluuta. Judenitš keeldus, põhjendades seda sellega, et suur hulk Loodearmee varustust läks Eesti Vabariigi valdusse.