Küla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lisa |
|||
4. rida:
Eri maades on kasutusel erinevad ametlikud küla definitsioonid, mis võivad sellest prototüüpsest külamõistest hälbida.
Külal võib olla ka [[omavalitsus]].
==Külad Eestis==
[[Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus]]e kohaselt on küla siiski mitte asula, vaid vallasisene territoriaalüksus<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/28751</ref>. Küladel pole küll otseselt autonoomiat, kuid [[kohaliku omavalitsuse korralduse seadus]]e paragrahv 58 lubab külaelanikel valida külavanema<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/782508?leiaKehtiv</ref>. Külavanema statuudi võib kehtestada vallavolikogu.
[[2011. aasta rahva ja eluruumide loendus Eestis|2011. aasta rahvaloendus]]e andmeil oli Eestis 4438 küla. Enamikus neist elas alla 100 inimese. Üle 1000 püsielanikuga külasid oli 12 ja 100–999 püsielanikuga 645. Suurima rahvaarvuga küladest asusid 6 Tallinna lähistel, 2 Tartu ja 2 Pärnu lähedal. Kõik need külad olid suuremad kui Eesti väikseimad linnad - näiteks oli [[Mõisaküla]]s 825 ja [[Kallaste]]l 852 elanikku.<ref name="Masing">Kadri Masing [http://uudised.err.ee/index.php?06268067 "Eestis on 102 hüljatud küla"] ERR, 12.12.2012 (vaadatud 14. detsembril 2012)</ref>
==Eesti külatüübid==
Talude paiknemine külas
Eestis on traditsiooniliselt olnud:
*[[sumbküla]]d valdavalt [[Lääne-Eesti]]s ja saartel
*[[
*[[hajaküla]]d
*[[
[[Põhja-Eesti]]s on
==Hüljatud külad==
Eri põhjustel ([[linnastumine]], [[epideemia]]d, [[sõda|sõjad]], [[näljahäda]]d, [[keskkonnakatastroof]]id jms) tekib kõikjal maailmas külasid, kus pole ühtki elanikku. Aja jooksul võidakse mahajäetud külad uuesti asustada.
Eestis oli 2012. aasta alguses statistikaameti andmeil 102 hüljatud küla.<ref name="Masing" />
==Viited==
{{viited}}
==Vaata ka==
*[[Eesti külade loend]]
*[[Linn]]
==Välislingid==
* Kadri Masing [http://uudised.err.ee/index.php?06268067 "Eestis on 102 hüljatud küla"] ERR, 12.12.2012
{{Asulad}}
|