Progressiivne tulumaks: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
'''Progressiivne tulumaks''' on kas [[ettevõtte]] [[kasum]]i või üksikisiku sissetuleku maksustamise süsteem, kus maksumaksumäära suurus kasvab vastavalt brutotulu suuruse kasvamisele.
 
[[Astmeline tulumaks]] on progressiivse [[Maksusüsteemid|maksusüsteemi]] üks võimalik rakendus üksikisiku palgalttulult [[Tulumaks|tulumaksu]] arvestamisel, mida Eesti [[Keskerakond]] esitles ennemenne [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimisi]], ja rääkisolles sellest rääkinud ka juba ennemenne [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimisi]].
 
Eestis kehtis progressiivne tulumaks palkadele kuni [[1993]] aastani.
8. rida:
== Progressiivse tulumaksu rakendamine ==
 
[[Giacomo Corneo]] tutvustab [[2002]] aastal uurimust, kus maksupoliitikateooriadmaksupoliitika teooriad väidavad, et [[tulu]] ümberjaotamise määr peab kasvama vastavalt maksueelse tulu ebavõrdsusele. Samas soovitavad mitmed tulumaksu käsitlevad uurimused tulu suuremat ümberjaotamist just riikides, kus maksueelne sissetulek jaotub suhteliselt ühtlaselt ja eelduseks on, et inimesed on peale tarbimise ja vaba aja veetmise huvitatud oma positsioonist ühiskonnas ning et inimese sotsiaalse edu näitajaks on tema paiknemine tulude astmestikus. Uurides maksu piirmäärade varieerumist sissetuleku erinevatel tasemetel ja analüüsides seoseid maksu optimaalse progresseerumise ning tulude ebavõrdsuse näitaja – [[Gini koefitsient|Gini koefitsiendi]] vahel selgub, et progressiivne tulumaks toetab nn [[Pareto efektiivsus]]t, kui maksueelne sissetulek on jaotatud suhteliselt ühtlaselt. Progressiivsuse optimaalne määr kasvab, kui maksueelsete tulude põhjal arvestatud Gini koefitsient on allpool kriitilist taset, ning kahaneb, kui maksueelse sissetuleku ebavõrdsus suureneb. Eksisteerib minimaalne Gini koefitsient, mille juures optimaalselt progresseeruva maksu graafik jõuab nullini.
 
Seda nähtust saab seletada sellega, et kui vaba aeg on [[tavaline kaup]], siis suure teenimispotentsiaaliga inimestel on tugev [[motivatsioon]] tõusta sotsiaalsel tasandil. Progressiivne tulumaks tooks inimestele kasu, suurendades nende vähest vaba aja hulka kellegi [[Sotsiaalne staatus|staatust]] muutmata. Rohkem võrdsust teenimispotentsiaali jaotuses teeks tuluhierarhias tõusmise suhteliselt lihtsamaks. Ka tarbimise seisukohast on progressiivne tulumaks seda efektiivsem, mida egalitaarsem ehk võrdsusele suunatum on majandus. [[Efektiivsus]] kaoks, kui staatus ei huvitaks inimesi või vaba aega ei hinnataks või staatuse tõstmise ajend oleks liialt tugev. Lisanduvat vaba aega ei väärtustata, kui kõrge positsiooniga kaasneks automaatselt ka palju vaba aega. Sellisel juhul ei too progressiivne tulumaks rikastele mingit kasu.