Redaktsioon: 16. august 2006, kell 11:37 redigeeri Avjoska (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 91 591 muudatust Resümee puudub		Redaktsioon: 16. august 2006, kell 11:39 redigeeri eemalda Metsavend (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 127 285 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{toimeta}} '''Hans Rebane''' ([[1881]] [[Halliste kihelkond~~]] [[Mulgimaa~~]] - [[1961]] [[Stockholm]]) oli Eesti poliitik. Hans Rebane sündis Ärma talus, Halliste kihelkonnas Mulgimaal, õppis [[Tartu Ülikool]]is arstiteadust ja hiljem ~~Berliinis~~[[Berliin]]is majandust. Aastatel [[1906]]-[[1917]] oli Rebane ajalehe "[[Postimees]]" toimetuse liige (1913-14 ja 1916-17 Postimehe vastutav toimetaja). Aastatel [[1918]]-[[1927]] oli Rebane ajalehe "[[Eesti Päevaleht]]" peatoimetaja. Ta valiti Riigikogu III koosseisu liikmeks ning [[1927]]. aastal sai temast [[Jaan Tõnisson]]i juhitud valitsuse välisminister. Seda ametit pidas Rebane [[1928]]. aastani. Pärast ministriametit nimetati ta saadikuks [[Soome\|Soome Vabariiki]], kus ta rajas tänini saatkonnale koduks oleva saatkonnahoone. [[1936]]. aastal nimetati ta saadikuks [[Läti\|Läti Vabariiki]], kus ta töötas kuni saatkonna sulgemiseni Nõukogude Liidu okupatsioonivõimude poolt. Sarnaselt paljude teiste Eesti [[diplomaat]]idega arreteeriti Rebane 1940. aastal, kuid tal õnnestus vange transportinud laevalt Jaan Teär merre hüpata ja kaldale ujuda. [[1944]]. aastal põgenes Rootsi, täites seal eksiilvalitsuse koosseisudes [[1945]]-[[1949]] välisministri ülesandeid. Rebane maeti 1961. aastal Stockholmi. Hans Rebase mälestuseks asutati erakondadevälise mittetulundusühinguna [[2006]]. aasta alguses [[Hans Rebase Euroopa Instituut]]. ==Isiklikku== Hans Rebane on [[Toomas Hendrik Ilves]]e vanaonu. ==Vaata ka==

Hans Rebane: erinevus redaktsioonide vahel