Erinevus lehekülje "Kolmefaasiline toitesüsteem" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{toimeta}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Spannungsverlauf Dreiphasen-Wechselstrom.gif|thumbpisi|Faasipingete muutumine ajas.]]
[[FilePilt:Simpel-3-faset-generator.gif|thumbpisi|Tähtühenduses kolmefaasilise generaatori skeem. Pöörlev püsimagent tekitab mähistes L1, L2 ja L3 vahelduva elektromotoorjõu.]]
 
'''Kolmefaasiline toitesüsteem''' on mitmefaasiliste elektriahelate[[elektriahel]]ate erijuhtum, milles on kolm võrdse sagedusega[[sagedus]]ega, üksteise suhtes kindla nurga võrra üksteise suhtes ajas nihutatud [[siinus]]elist (ühe allikaga loodud) elektromotoorjõudu[[elektromotoorjõud]]u.
 
Iga selline elektromotoorjõud on omas perioodilise protsessi faasis[[faas]]is, mistõttu sageli nimetatakse seda lihtsalt faasiks. Kolmefaasilistes süsteemides on nurganihe 120 kraadi.
 
Levinuimad liinijuhtmete tähised:
{| class="wikitable"
|-
 
Kolmefaasilise süsteemi ajalugu on seotud mitmete isikutega.
* Itaallane [[Galileo Ferraris]] uuris aastal 1885 mitmefaasilisi vahelduvvoolusid.
* [[Nikola Tesla]] oli seotud mitmefaasiliste süsteemide uurimisega alates aastast 1882 ja konstrueeris 1887 kahefaasilise vahelduvvoolumootori, mida oli kavas kasutada Ameerika vahelduvvooluvõrgus.
* [[Galileo Ferraris]]e ja [[Nikola Tesla]] leiutised olid vastastikku patendiga kaitstud.
* [[Charles Schenk Bradley]] tegi aastatel 1887 ja 1888 ettepaneku mitmefaasiliste süsteemide kasutuselevõtuks.
* Esimese kolmefaasilise generaatori tegi saksa leiutaja [[Friedrich August Haselwander]] aastal 1887.
* Kolmefaasilise süsteemi võttis kasutusele firma Saksa AEG peakonstruktor [[Michail Ossipowitsch Doliwo-Dobrowolski]]. Ta demonstreeris kolmefaasilise süsteemi eeliseid võrreldes teiste süsteemidega tehes esitlusi [[asünkroonmootor]]iga.
 
{{-}}
 
== Eelised ==
* Ökonoomsus.
** ElektoenergiaElektrienergia edastuseökonoomsusedastamise ökonoomsus paranes. Ökonoomsus seisneb väiksemas materjalikulus liinijuhtmetele.
** Kolmefaasiliste transformaatorite väiksem materjalikulu võrreldes ühefaasilistega .
* Süsteemi mahaanilinemehaaniline tasakaal. See omadus on üks tähtsamaittähtsamaid. tasakaalustamataTasakaalustamata süsteemis genereerivale seadmele tekkib ebaühtlane mehaaniline koormus, mis oluliselt vähendab tema kasutusiga.
* Võime kergesti tekitada pöörlevat [[magnetväli|magnetvälja]], mis on vajalik elektrimootori ning paljude teiste elektriliseadmete tööks. KolmefaasiliseKolmefaasilised elektrimootorid (asünkroonmootorid[[asünkroonmootor]]id ja sünkroonmootorid[[sünkroonmootor]]id) on ehituselt lihtsamad ja seega odavamad kui alalisvoolumootorid[[alalisvoolumootor]]id, ühe- või 2-faasilised elektrimootorid.
* Võime saada kaks erinevat tööpinget ühes seadmes – [[faasipinge]] ja [[liinipinge]], ning kaks erinevat võimsustaset “tähtühenduse” või “kolmenurkühenduse” valikuga.
 
Tanapäeval on olemas palju erinevaid [[kaitselüliti|kaitselüliteid]] erinevatele rakendustele.
 
=== Tähtühendus ===
[[Pilt:Soedinenie_obmotok_zvezdoy.png]]</br>
Tähtühendus on niisugune ühendus kus kõigi generaatori mähiste üks ots on omavahel kokku ühendatud. Ühist ühenduspunkti nimetatakse nullpunktiks ehk [[neutraal]]punktiks. Elektritarviti faaside otsad ühendatakse samuti kokku. Jutmed, mis ühendavad generaatori ja elektritarviti ahelate algustega nimetatakse liinijuhtmeteks. Juhet mis ühendab kaks neutraalpunkti omavahel nimetatakse [[neutraal]]juhtmeks.
 
Tähtühendus on niisugune ühendus, kus kõigi generaatori[[generaator]]i mähiste üks ots on omavahel kokku ühendatud. ÜhistSeda ühenduspunkti nimetatakse nullpunktiks ehk [[neutraal]]punktiks. Elektritarviti faaside otsad ühendatakse samuti kokku. JutmedJuhtmed, mis ühendavad generaatori ja elektritarviti ahelate algustegaahelaid nimetatakse liinijuhtmeteks. Juhet, mis ühendab kakskahte neutraalpunkti omavahel nimetatakse [[neutraal]]juhtmeks.
[[Pilt:Additional busbars.JPG|200px|thumb|Elektritarvitite neutraaljuhtmete kokkuühendamiseks tähtühenduse korral on kasutusel sinise markeeringuga ja maandusjuhtmete jaotamiseks kollarohelise markeeringuga voolulatid või klemmid.]]
 
[[Pilt:Additional busbars.JPG|200px|thumbpisi|Elektritarvitite neutraaljuhtmete kokkuühendamiseks tähtühenduse korral on kasutusel sinise markeeringuga ja maandusjuhtmete jaotamiseks kollarohelise markeeringuga voolulatid või klemmid.]]
Kolmefaasiline ahel, millel on neutraaljuhe nimetatakse on neljajuhtmeline. Kui neutraaljuhet ei ole, siis kolmejuheline.
 
KolmefaasilineKolmefaasilist ahelahelat, millel on neutraaljuhe nimetatakse on neljajuhtmelineneljajuhtmeliseks. Kui neutraaljuhet ei ole, siis kolmejuhelineon see kolmejuhtmeline.
Kui elektritarviti takistused Z<small>a</small>, Z<small>b</small>, Z<small>c</small> on omavahel võrdsed, siis sellist koormust saab nimetada sümmetriliseks.
 
Kui elektritarviti takistused[[takistus]]ed Z<small>a</small>, Z<small>b</small>, Z<small>c</small> on omavahel võrdsed, siis sellist koormust saab nimetada sümmetrilisekssümmeetriliseks.
 
==== Nullijuhtme katkemise ohud ====
 
Kolmefaasilises süsteemides sümmeetrilise koormusega erijuhul on elektritarvititel faasipinge isegi kui nullijuhenulljuhe puudub. Kui on tegemist on mittesümmeetrilise koormusega, siis töötava neutraali katkemisel satub koormus satub(nt elektritarviti ja selle korpus) liinipinge alla. See on eriti ohtlik probleem seoses metallivargustega.
See on sageli on tarbeseadmete riknemise põhjuseks. Kui elektritarviti takistus seejuures ei muutu, tekib [[Oomi seaduseseadus]]e järgi pinge suurenemisel vool, mis on mitu korda suurem kui tarvitile maksimaalselt lubatud. Tulemuseks on seadme läbipõlemine ja riknemine.
 
==== Seosed liinipingete ja faasipingete ning voolude vahel ====
 
Liinijuhtme ja neutraaljuhtme (U<small>a</small>, U<small>b</small>, U<small>c</small>) vahelist pinget nimetatakse [[faasipinge]]ks. Kahe liinijutme vahelist pinget nimetatakse liinipingeks[[liinipinge]]ks.
 
Mähiseid tähte ühendamiseks, kui tegemist on sümmeetrilise koormusega, kasutame liinipingete ja faasipingete vahelist seost:
Liini ja faasivoolud on tähtühenduse korral võrdsed:
 
<math>I_L=I_F;</math>
 
----
 
=== Kolmnurkühendus ===
[[Pilt:Soedinenie_obmotok_treugolnikom.png]]</br>
[[FilePilt:EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Luha 30-Main distribution board.JPG|thumb|200pxpisi|Kolmnurkühenduses tarbijaühendus vanas korteremajaskortermajas. Mõlemad juhtmed on liinijuhtmed.]]
 
 
Kolmnurkühendus on niisugune ühendus, kus ühefaasilised koormused on ühendatud kolmnurka. Esimese ühefaasilise koormusahela lõpp on seotud teise algusega, teise ühefaasilise koormusahela lõpp kolmanda alusega, ning kolmanda ühefaasilise koormusahela lõpp on seotud esimese alusega. Maast isoleeritud kolmnurkühenduse eeliseks on asjaolu, et isolatsioonirike ei põhjusta elektri väljalülitumist.
 
==== Puudus ====
Asjaolu, et isolatsioonirike ei pruugi põhjustada elektri väljalülitumist on ka maast isoleeritud kolmnurkühenduse suurimaks puuduseks hoone elektripaigaldistes, kus puuduvad sellele erisüsteemile sobilikud isolatsioonikontrolliseadised. Tavalised [[rikkevoolukaitselüliti|rikkevoolukaitselülitid]]d ei pruugi rikke korral rakenduda. Kuna mõlemad liinijuhtmed on ühendatud ühefaasiliste elektritarvititega siis eeldab ka lühise- ja liigvoolukaitse kolmnurklülitus kahepooluseliste [[kaitselüliti]]te kasutamist. Lisa eelnevatele ohtudele võivad vanas elektripaigaldises ohtlikke probleeme tekitada juhtmete seisukord ja vanad värvimarkeeringud.
 
==== Seosed liinivoolude ja faasivoolude ning pingete vahel ====
<math>\qquad U_L=U_F</math>.
 
Mähiste voolude osas kehtib kolmnurkühendusel (kui tegu on sümmeetrilise koormusega, mis ühefaasiliste elektritarviteteelektritarvitite puhul nii ei ole) on liiinivooludeliinivoolude ja faasivoolude vahel seos:
<math>I_L=\sqrt{3}\times{I_F};</math>.
 
=== Levinuimad pingesüsteemid madalpingepaigaldistes ===
[[FilePilt:TN 3 Phase system.jpg|thumbpisi|TN skeem alajaama pool.]]
 
{| class="wikitable"
== Märgistamine ==
 
Erinevad liinijuhtmed märgitakse erilise värviga. See on vajalik hoolduse, paigalduse ja elekriseadmeteelektriseadmete remondi lihtsustemiseks. Erinevates riikides märgistus on erinev.
 
[[Pilt:Electric power transmission.jpg|200px|paremalpisi|Kolmefaasiline kahe ahelaga elektri ülekandeliin.]]
{|
|
{| class="wikitable"
!||L1 (A)||L2 (B)||L3 (C)||Neutraal||[[Kaitsemaandus]]
|-
|'''USA''' (120/208V)||Must||Punane||Helesinine||Valge või hall||Roheline
 
== Vaata lisaks ==
* [[Faaside kontrollrelee]]
* [[Faasijärjestuse indikaator]]
* [[Sildalaldi#Kolmetaktiline|Kolmefaasiline alaldi]]
* [[Pingeindikaator]]
 
== Viited ==
* [http://www.toehelp.ru/theory/toe/lecture16/lecture16.html Kolmefaasilised elektriahlidelektriahelad]
* [http://subscribe.ru/archive/tech.electrotech/200610/10080543.html Kolmefaasiline süsteem ja asünkroonmotorasünkroonmootor]
 
[[Kategooria:Elektrotehnika]]
223

muudatust