Bataat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2+) (Robot: lisatud mk:Сладок компир |
toim |
||
1. rida:
[[Pilt:Ipomoea batatas (Sweet Potato) Flower.jpg|pisi|Bataadiõis Hongkongis.]]
'''Bataat''' ehk maguskartul (''Ipomea batatas'') on perekonda [[lehtertapp]] kuuluv taimeliik.▼
[[Pilt:Ipomoea batatas 006.JPG|pisi|Bataadimugulad.]]
▲'''Bataat''' ehk '''maguskartul''' (''Ipomea batatas'') on perekonda [[lehtertapp]] kuuluv taimeliik, mille [[tärklis]]erohkeid magusaid mugulaid pruugitakse paljudes maades toiduks.
Vaatamata nimele on bataat ehk maguskartul eestlastele tuttava [[kartul]]iga vaid kauge sugulane. Vahel nimetatakse bataati ekslikult [[jamss|jamsiks]], mis on tegelikult täiesti erinev aedvili ning pärineb Aafrikast ja Aasiast.
Bataat on igihaljas vääntaim. Söödav juureosa ehk [[risoom]] on pikergune, selle sile pealispind on kollane, oranž, punane, pruun, lilla või beež ning sisu valge, punane, roosa, lilla, kollane või oranž. Valge või kollase sisuga bataadid on vähem magusad ja niisked kui punased, roosad ja oranžid.
Bataat arvatakse pärinevat kas Kesk- või Lõuna-Ameerikast. Kesk-Ameerikas kasvatati seda vähemalt 5000 aastat tagasi. [[Peruu]]st on leitud bataadijäänuseid ajast 8000 eKr. Aedviljana oli see enne eurooplaste tulekut tuntud ka [[Polüneesia]]s, [[Cooki saared|Cooki saartelt]] leitud jäänused on dateeritud 1000 pKr ümbrusse. Arvatavasti tõid polüneeslased bataadi Lõuna-Ameerikast ning levitasid seda oma merereisidel ka [[Havai]]le ja [[Uus-Meremaa]]le. Seemnete kandumine merevees ei ole usutav, pealegi levib kultuurbataat mitte [[seeme|seemnete]], vaid [[istik]]ute kaudu.
100 grammis bataadis on 360 [[Džaul|kJ]] (86 [[kalor|kcal]]) energiat. [[Süsivesikud|Süsivesikuid]] on selles 20,1 g, sellest [[tärklis]]t 12,7 g, [[suhkrud|suhkruid]] 4,2 g ja kiudaineid 3,0 g. [[Rasvad|Rasvu]] on 100 g bataadis 0,1 g, [[valgud|valke]] 1,6 g, [[vitamiin A]] ekvivalenti 709 μg, [[tiamiin]]i (vitamiin B1) 0,1 mg, [[riboflaviin]]i (B2) 0,1 mg, [[niatsiin]]i (B3) 0,61 mg, [[pantoteenhape]]t (B5) 0,8 mg, vitamiini [[B6-vitamiin|B6]] 0,2 mg, [[foolhape]]t (B9) 11 μg, [[C-vitamiin]]i 2,4 mg, [[E-vitamiin]]i 0,26 mg, [[kaltsium]]it 0,26 mg, [[raud]]a 0,6 mg, [[magneesium]]it 25,0 mg, [[fosfor]]it 47,0 mg, [[kaalium]]it 337 mg, [[naatrium]]it 55 mg ja [[tsink]]i 0,3 mg.<ref>[http://nutritiondata.self.com/facts/vegetables-and-vegetable-products/2666/2 nutritiondata.com]</ref><ref>[http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/ USDA Nutrient Database]</ref>
[[Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]]i (FAO) andmeil toodeti 2004. aastal maailmas 127 miljonit tonni bataate. Suurem osa toodangust tuli [[Hiina]]st, kus 49 000 ruutkilomeetril kasvatati 105 miljonit tonni. Umbes pool Hiina saagist kulus [[loomasööt|loomasöödaks]].
Toodang inimese kohta on suurim maades, kus bataadil on tähtis roll inimeste igapäevatoidus. Juhtival kohal on [[Paapua Uus-Guinea]] umbes 500 kiloga inimese kohta aastas. Järgnevad [[Saalomoni saared]] 160 kg, [[Burundi]] ja [[Ruanda]] 130 kg ja [[Uganda]] 100 kiloga.
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Kassitapulised]]
| |||