Isanda- ja orjamoraal: erinevus redaktsioonide vahel

saksa k
P (HC: lisatud Kategooria:Eetika)
(saksa k)
'''Isanda- ja orjamoraal''' (saksa ''Herren- und Sklavenmoral'') on keskne teema [[Friedrich Nietzsche]] töödes, eriti tema esimeses essees "[[Moraali genealoogia]]st" ("OnZur theGenealogie Genealogyder of MoralityMoral"; 1887).
 
Nietzsche väitis, et on olemas kaks fundamentaalset [[moraal]]itüüpi: '''isanda'''- ja '''orjamoraal'''. Isandamoraal vastandab head, suursugust (saksa ''gut'') halvale, põlatule (saksa ''schlecht'')<ref name="Meos, 2002"/>. Isandamoraali viljeleja põlgaks arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest, koeralikku inimtõugu<ref name="Meos, 2002"/>. Isandamoraali oluline komponent on [[egoism]]<ref name="Meos, 2002"/>. Seevastu orjamoraal vastandab aga head (saksa ''gut'') kurjale (saksa ''böse''); kurjaks peab Nietzsche kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat<ref name="Meos, 2002"/>.