Laiendplaat: erinevus redaktsioonide vahel

Laienduskaardi peamiseks eesmärgiks on lisada funktsioone ja võimalusi, mida emaplaat ei paku. Näiteks puudus enne 2000. aastat paljudel emaplaatidel sisseehitatud graafikakaart ning pildi kuvamiseks tuli emaplaadi külge laienduskaardi näol ühendada eraldiseisev graafikakaart.

 

Esimene müügile tulnud arvuti, millel oli võimalus kasutada laienduskaarte, oli Micral N aastal 1973. Esimene arvuti, mis laienduskaarte ka reaalselt kasutas, oli 1974-1975. aastal toodetud Altair 8800. 1970ndate lõpuks kasutasid [[Intel 8080]]/Zilog Z80 põhinevad, [[CP/M]] [[operatsioonisüsteem]]il jooksvad, arvutid S-100 siine standardina. 1981. aastal esitles [[IBM]] koos [[IBM PC]]-ga ISA (Industry Standard Architecture) siini, mis tollal PC siini nime kandis. Ka 1983. aastal esitletud IBM XT kasutas sama siini, kuid väikeste muudatustega. 1984. aastal asendas XT 8-bitise ISA 16-bitine ISA, mida tunti AT siinina. Kuni 1997. aastani kasutas Compaq mõningatel oma [[emaplaat]]idel ka 32-bitist modifikatsiooni EISA (Extended ISA).