Laiendplaat: erinevus redaktsioonide vahel

Esimene müügile tulnud arvuti, millel oli võimalus kasutada laienduskaarte, oli Micral N aastal 1973. Esimene arvuti, mis laienduskaarte ka reaalselt kasutas, oli 1974-1975. aastal toodetud Altair 8800. 1970ndate lõpuks kasutasid [[Intel 8080]]/Zilog Z80 põhinevad, [[CP/M]] [[operatsioonisüsteem]]il jooksvad, arvutid S-100 siine standardina. 1981. aastal esitles [[IBM]] koos [[IBM PC]]-ga ISA (Industry Standard Architecture) siini, mis tollal PC siini nime kandis. Ka 1983. aastal esitletud IBM XT kasutas sama siini, kuid väikeste muudatustega. 1984. aastal asendas XT 8-bitise ISA 16-bitine ISA, mida tunti AT siinina. Kuni 1997. aastani kasutas Compaq mõningatel oma emaplaatidel[[emaplaat]]idel ka 32-bitist modifikatsiooni EISA (Extended ISA).

1993. aastal tõi [[Intel]] turule P5 baseeruvad [[Pentium]] protsessorid[[protsessor]]id ning nendega koos ka [[PCI siinisiin]]i, mida küll tutvustati kui ISA asendusena 1991. aastal. PCI tehnoloogia (versioon 3.0) on kasutusel emaplaatidel ka tänapäeval. PCI toetab nn. sildamist ning seda on testitud kuni kümne seadme ühendamisega. 1997. aastal esitles Intel AGP siini, mis oli mõeldud videokaartide ühendamiseks. AGB seadmed on ühendatud PCI seadmega sildamise teel, kuid sellegipoolest toetab vaid ühte videokaarti korraga. Alates 2005. aastast on nii PCI kui AGP asemel kasutatud PCI-Express siini.