Süeniit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2+) (Robot: lisatud be:Сіеніт
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
P clean up using AWB
2. rida:
[[Pilt:QAPF-syva2.gif|thumb|Süeniit on [[QAPF-diagramm]]il keskel vasakul.]]
 
'''Süeniit''' on [[süvakivim]], mis koosneb peamiselt [[päevakivi]]dest.
 
Päevakividest on ülekaalus [[leelispäevakivi]]d. Kvartsisisaldus ei ületa 5% [[kolmnurkdiagramm]]il, mille tipud moodustavad [[plagioklass]], leelispäevakivi ning [[kvarts]]. Kvartsi puudumisel võib süeniit sisaldada [[Feldšpatoidid|feldšpatoide]], näiteks [[nefeliin]]i. Kvartsi feldšpatoididega koos süeniidis olla ei saa. [[Värvilised mineraalid|Värvilistest mineraal]]idest võivad süeniidis esineda [[biotiit]], [[pürokseenid]] ning [[amfiboolid]]. Nende osatähtsus ehk [[Värviindeks (petroloogia)|värviindeks]] võib ulatuda kuni 40%. Sarnane kivim, kuid suurema kvartsisisaldusega on [[graniit]].
 
Süeniidi [[Vulkaaniline kivim|vulkaaniline]] analoog on [[trahhüüt]].
 
Värvuselt on süeniit enamasti punakas või hall. [[Kivimi struktuur|Struktuur]] on enamasti [[Jämedateraline struktuur|jämeda-]] ning [[Võrdteraline struktuur|võrdteraline]], harvem [[Porfüüriline struktuur|porfüüriline]] või [[Pegmatiit|pegmatoidne]].
 
Süeniit moodustab [[maakoor]]es [[intrusioon]]e, näiteks [[štokk|štokid]], [[daik]]id, [[sill]]id jne. Võib olla seotud [[granitoid]]sete kivimitega või minna järk-järgult üle graniidiks. Süeniit ei ole väga tavaline kivim, kuid ei kuulu ka kõige haruldasemate hulka.
42. rida:
<small>''Numbrid on keskmistatud 517 analüüsitud süeniiditüki alusel.''</small><ref>Le Maitre, R. W. (1976). The chemical variability of some common igneous rocks. J. Petrol. 17:589–637.</ref>
 
Termin "süeniit" tuleb [[Egiptus]]e kohanimest [[Aswān]] (Syene), ehkki Aswāni lähedal olevad kivimeid nimetataks tänapäeval graniidiks, sest süeniidi kohta sisaldavad nad liiga palju kvartsi.
 
==Vaata ka==