Tegusõna käändelised vormid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Katrek (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
13. rida:
*ma-tegevusnimi, mille tüve järgi saab moodustada tema teisi käändevorme ([[seesütlev]], [[seestütlev]], [[saav]] ja [[ilmaütlev]])
 
:''-ma'': ''õppi'''ma'''''; ''Mari tahab uju'''ma''' minna''.
:''-mas'': ''õppi'''mas'''''; ''Käisin kinos filmi "Videvik" esimest osa vaata'''mas'''''.
:''-mast'': ''õppi'''mast'''''; ''Kalle tuli metsast jooks'''mast'''''.
:''-maks'': ''õppi'''maks'''''; ''Rõhuta'''maks''' oma lahkumist, tõusis vanaisa lauast.''
:''-mata'': ''õppi'''mata'''''; ''Mul on täna poes veel käi'''mata'''''.
 
*da-tegevusnimi, mille tüve järgi saab moodustada [[seesütleva]] käände vormi
 
:''-da'': ''õppi'''da'''''; ''Liis tahab sünnipäevaks palju kingitusi saa'''da'''''.
:''-des'': ''õppi'''des'''''; ''Põle'''des''' muutuvad puud tuhaks''.
 
*vat-tegevusnimi, mille tüve järgi saab moodustada [[osastava]] käände vormi
:''-vat'': ''õppi'''vat'''''; ''Mati soovi'''vat''' õpinguid välismaal jätkata''.
 
==== Tegevusnimed [[lauseliige|lauseliikmetena]] ====
70. rida:
*[[oleviku kesksõna]] väljendab tegevust, mis suhtelises olevikus iseloomustab tegijat või tegevusobjekti
 
:''-v'': ''õppi'''v'''''; ''Kaua maga'''v''' laps on vanematele õnnistuseks''.
:''-tav'': ''õpi'''tav'''''; ''Karli ütlus on äärmiselt usu'''tav'''''.
 
*[[mineviku kesksõna]] väljendab omadust või seisundit, mis on tekkinud või tekitatud suhtelises minevikus
 
:''-nud'': ''õppi'''nud'''''; ''Raskelt uinu'''nud''' last oli võimatu äratada''.
:''-tud'': ''õpi'''tud'''''; ''Sain kiita korralikult soorita'''tud''' harjutuse eest''.
 
==== Kesksõnad lauseliikmetena ====