Tegusõna käändelised vormid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
*ma-tegevusnimi, mille tüve järgi saab moodustada tema teisi käändevorme ([[seesütlev]], [[seestütlev]], [[saav]] ja [[ilmaütlev]])
:''-ma'': ''õppi'''ma'''''; ''Mari tahab uju'''ma''' minna''.
:''-mas'': ''õppi'''mas'''''; ''Käisin kinos filmi "Videvik" esimest osa vaata'''mas'''''.
:''-mast'': ''õppi'''mast'''''; ''Kalle tuli metsast jooks'''mast'''''.
:''-maks'': ''õppi'''maks'''''; ''Rõhuta'''maks''' oma lahkumist, tõusis vanaisa lauast.''
:''-mata'': ''õppi'''mata'''''; ''Mul on täna poes veel käi'''mata'''''.
*da-tegevusnimi, mille tüve järgi saab moodustada [[seesütleva]] käände vormi
:''-da'': ''õppi'''da'''''; ''Liis tahab sünnipäevaks palju kingitusi saa'''da'''''.
:''-des'': ''õppi'''des'''''; ''Põle'''des''' muutuvad puud tuhaks''.
*vat-tegevusnimi, mille tüve järgi saab moodustada [[osastava]] käände vormi
:''-vat'': ''õppi'''vat'''''; ''Mati soovi'''vat''' õpinguid välismaal jätkata''.
==== Tegevusnimed [[lauseliige|lauseliikmetena]] ====
70. rida:
*[[oleviku kesksõna]] väljendab tegevust, mis suhtelises olevikus iseloomustab tegijat või tegevusobjekti
:''-v'': ''õppi'''v'''''; ''Kaua maga'''v''' laps on vanematele õnnistuseks''.
:''-tav'': ''õpi'''tav'''''; ''Karli ütlus on äärmiselt usu'''tav'''''.
*[[mineviku kesksõna]] väljendab omadust või seisundit, mis on tekkinud või tekitatud suhtelises minevikus
:''-nud'': ''õppi'''nud'''''; ''Raskelt uinu'''nud''' last oli võimatu äratada''.
:''-tud'': ''õpi'''tud'''''; ''Sain kiita korralikult soorita'''tud''' harjutuse eest''.
==== Kesksõnad lauseliikmetena ====
|